Sisukord

Veebruar 1997

Kõverad kuused Vana-Kuustes - Jaak Palumets

Hikkoripähkel - Kalju Kask

Rabapüü on Eestis haruldane liik - Ene Viht

Eestis on 32 taime- ja loomaliiki, mis kaitstavate loodusobjektide seaduse järgi kuuluvad I kategooria kaitsealuste liikide nimekirja. Teiste hulgas on seitse linnuliiki ja üks neist on rabapüü, keda tuntakse ka rabakanana. Ligikaudu saja aasta jooksul on rabakana arvukus pidevalt vähenenud. On oht, et rabakana sureb välja.

Must-toonekurg - Eesti ürglooduse ilmekamaid linde - Urmas Sellis

Eestis on must-toonekurg elanud arvatavasti kauem kui soome-ugrilased. Ülestähendustes on teda ikka mainitud kui haruldast lindu. Möödunud aastal lennuvõimestus Eesti aladel vaid 24 poega. Ja kuigi veel hiljuti võisid suvitajad rõõmsalt teatada, et neil oli õnnestunud tappa pikknokk-kulli pojad ja vana pikknokk-kull olevat lennanud nokk ja jalad verised, siis nüüd on inimesed teadlikumad: kui keegi teab must-toonekure või kotka pesa asukohta, siis ei näidata seda igale tuttavale.

Käitumise ökoloogia 2. Veri on paksem kui vesi - Raivo Mänd

Kümned ja sajad tuhanded usinad sipelgatöölised, kes tegelikult on emasipelgad, on sigimisvõimalusest ilma jäänud. Kogu elu on nad pühendunud oma ema, sipelgakuninganna loendamatute järglaste, teiste sõnadega nende endi õdede-vendade kasvatamisele ja kaitsmisele, selle asemel, et kas või kordki elus ise emarõõme nautida. Ohvrimeelset ehk altruistlikku käitumist kohtame peale ühiseluliste putukate veel väga paljudel teistelgi elusorganismidel. Üle saja aasta on see olnud Darwini õpetuse tuliste pooldajate üks tülikaim probleem.

Klaasiksääsed - Henn Timm

Inimese huviorbiiti jäävad peamiselt need loomad, kes nende vaateväljas ringi askeldavad, olgu see siis metsas sarvekrooni raputav võimas põder või aknal toksiv tihane. Pisemad ja varjatuma eluviisiga olendid paeluvad loodushuvilisi ehk siis, kui keegi neist juttu teeb. Seepärast sobitamegi tutvust selliste loomakestega nagu klaasiksääsklased (Chaoboridae).

Kas ärimeestele rääkida LOODUSEST? - Anneli Tamm, Kalevi Kull

Jutt on Läänemaal hävitatud seni teadaolevalt suurimatest karjala kaskedest ning sellest omapärasest, väärispuitu andvast puust üldse.

Poleemika: Industriaalturism ja rahvuspargid Edward Abbey

Tiiu Speegi tõlge Ameerika armastatud looduskirjaniku Edward Abbey raamatust "Kõrbe üksiklane" (1968). See on üleskutse: autod rahvusparkidest välja!

Miks on vaja SÄÄSTA ENERGIAT? - Külli Kalamees-Pani

Lugu sarjast "Säästev eluviis" kutsub seekord rehkendama, kuidas säästa energiat ja raha.

Plii kui linnumürk - Jaanus Elts

Et plii on kole mürgine aine, peaks igale Eesti Looduse lugejale teada olema. Aga kuidas see mürk elusorganismile mõjub, on ilmselt vähem teada. Miks mitte siis järgnevalt probleemi jälgi ajada meie sulissõprade näitel.

Männiokkad kõnelevad õhusaastest - Meeli Galuzo, Anne Kivinukk

Me kohtusime Rootsis, koolinoorte Läänemere projekti rahvusvahelisel kokkutulekul Karlskronas. Meri-Pori keskkooli väsimatu matemaatikaõpetaja Simo Korpela juhtimisel moodustus seal Soome, Rootsi ja Eesti õpilaste töörühm, kes asus hindama oma kodukoha õhu puhtust.

Igale vallale oma kivi - Helle Perens

Tore, et Eestile on leitud loodussümbol, mis seostub paekiviga. Pankrannikut ja selle meelikütkestavamaid lõike teab iga eestlane. Kuid ega sümboliihalus veel sellega lõpe. Kes meist ei tahaks, et ka tema lähikonnas oleks midagi ainult sellele paigale omast, mida pole naaberkülas ega vallas. Ja kuni see minisümbol ei ole veel üldtuntud, tuleb teda tutvustada. Kõigepealt on muidugi vaja ta leida. Selleks sobib sageli kivi maapõuest.

Mustjala valla kivisümbol - Selgase dolomiit - Helle Perens

Mustjala on vald, kus ligi poolel pindalast on paekivi maapinna ligidal. Paasi katvate setete paksus ei ületa paari meetrit, sageli paljandub kivi lausa maapinnal.

Suured rahnud – kas kuluvad väiksemaks või kasvavad kõrgemaks? - Enn Pirrus

Suured kivid ei ole maastikus igipüsivad isegi siis, kui inimkäsi neid ei puutu.

Kas oht kosmosest - Laurits Leedjärv

Planeedi Maa geoloogiline ajalugu tunneb üsna mitut taime- ja loomaliikide massilist väljasuremist. Mingi järsk muutus üllatas tõenäoliselt mitmesaja miljoni aasta pikkuse sugupuuga dinosaurusi, kelle kiire väljasuremine algas 65 miljonit aastat tagasi. Milline sündmus võib põhjustada sääraseid katastroofe?

Kääriku avastamine - Arne Kivistik

Jutt on Otepää kõrgustiku eriti lumerohkest paigast ning Eesti vanimast puhke- ja spordikompleksist, mis kasutab ära loodusmaastiku reljeefi ja ilmastikuolude eripärasid. Sel talvel möödub p o o l s a j a n d i t ajast, mil asutati Kääriku spordibaas ja sai tuntuks selle paiga talvefenomen.

Maailma serva peal - Sulev Kuuse

Eestlase jaoks võrdub minek Kaug-Itta, Vaikse ookeani rannikule ja Kamtšatka poolsaarele, rännakuga maailma teise otsa. See on kauguses sama kui rännata üle Atlandi ookeani Ameerikasse.

Jäised seinad mererannal - Tõnis Saadre

Eestis on paiku, kus jää võib pakkuda lausa rabavat silmailu.

Ülemiste pajuke - Fred Jüssi

Avalugu autorisarjale "Valguse lumm": igas numbris üks-kaks pilti koos autori mõtisklusega. Kõiki neid seob püüd pöörata lugeja tähelepanu valguse mõjule meid ümbritsevas maailmas.

Metsamuinasjutt - Olev Merivee

...Olin varjendis kümme unustamatut tundi. 99 % sellest ajast sain imetleda vaid poegi, vanalind ilmus toiduga ainult kahel korral ja ka siis oli ta pesas vaid hetkeks. Esimesel korra magasin maha, nii äkki oli lind pesas ja juba ta kadus. Neli-viis tundi hiljem õnnestus kõik. Oli ääretult mõnus varjendist alla ronida, taskus kümmekond õnnestunud kaadrit must-toonekure perest. See on ikka nii, et tore on omada raskesti omandatavat! Hea, kui see on hea. Toogu see pilt õnne metsaelanikele!

Sel kuul looduses - Arne Ader

Jussi lehekülg