Järvselja kuusehiiud – kas Eesti kõrgeimad?Heino Kasesalu |
|
Viimastel aastakümnetel on Eestimaa kõrgeimateks puudeks peetud Järvselja õppe- ja katsemetsamajandi rekordpuid, mis kasvavad kvartalil 224, lamedal kirde–edela-suunalisel seljakul. See on vana jänesekapsakuusik (kõige vanemate kuuskede iga ületab praegu märgatavalt 200 aasta piiri) toitainete sisalduse poolest keskpärasel metsamullal. Puude ülimalt lopsaka kasvu põhjustavad ilmselt ühtaegu soodne mulla niiskus ja õhureñiim ning kuusele sobiv mikrokliima. Puistu on erivanuseline loodusliku tekkega kuusik, mille koosseisus on üksikuid mände. A. Mathiesen on kirjutanud oma 1934. aastal ilmunud raamatus "Dendroloogia", et nimetatud kvartalil leidub kuni 45 m kõrgusi kuuski. Sama autori 1940. aastal ilmunud artiklis "Ürgmetsast ja selle ilmest" on aga märgitud, et üksikute puude kõrgus küünib 46 m. 1968. aastal oli selle puistu tagavara proovitüki andmeil üle 500 tm hektari kohta, kusjuures rohkem kui 100 kuuske ületas 35 m piiri. Viis puud ületas 45 m kõrguse. Võimsaim neist murdus 1967. aasta sügisel, tema täpseks pikkuseks mõõdeti 47,5 m. Viimastel aastatel on puistu tugevasti hõrenenud, nii et praegu on seal sisuliselt juba harvik. Enamik kõrgema rinde kuuski on viimase veerandsajandi jooksul välja langenud, 40 m piiri ületab nüüd vähem kui kümme kuuske. Pikima puu kõrguseks mõõdeti selle aasta jaanuaris 45 m ning rinnasdiameetriks 67 cm, tüve ümbermõõt 1,3 m kõrgusel oli 211 cm. Muutunud on ka puistu koosseis: et vanad kuused on suures osas välja langenud, neist mõne meetri võrra madalamad männid aga enamasti säilinud, siis on viimaste osatähtsus suurenenud. Teises rindes kasvavad lisaks kuuskedele mõned pärnad, alusmetsas on aga rohkesti pihlakat. Oma eale vaatamata viljuvad need kõrgeimad kuused veel üsna rikkalikult: möödunud talvel võis mitme puu ladvas näha rohkesti käbisid. Kas samas kasvavad 20–30-meetrised kuused saavutavad edaspidi praeguste rekordpuude kõrguse? Ei julge seda kindlalt loota. Puude kõrguskasv oleneb suurel määral ka puistu liitusest, aga mets on praegu tunduvalt hõredam kui aastakümneid tagasi. Vana puistu lagunemine on looduses paratamatu. Vana sureb, et anda eluruumi noorele. Kuuse looduslik uuendus on kõrgete puude naabruses võrdlemisi rikkalik. Eri vanuses noored kuused kasvavad rühmiti ning hõlmavad suure osa puistu pindalast. Tahaks loota, et aastakümnete möödudes sirguvad neist nüüd juba raugastunud põlvkonna väärilised järglased. Järvseljal kasvab kõrgeid kuuski ka naabruses asuval looduskaitsekvartalil. Selle idaservas naadi kasvukohatüübis võib näha üksikuid üle 200 aasta vanuseid kuuski, mis kõrguvad 40 m piirini. Viimaste aastakümnete tugevad tormikeerised on nende hiiglaste arvu oluliselt vähendanud. Mahalangenud tüved kattuvad samblaga, kõdunevad ajapikku ning aastate möödudes sirutuvad sealt valguse poole juba noored puukesed. Nii saab täis järjekordne tsükkel eluslooduse aine- ja energiaringes.
|