Sisukord

Aprill 1997

Järvselja kuusehiiud – kas Eesti kõrgeimad? - Heino Kasesalu

EPMÜ Järvselja õppe- ja katsemajandis on mõõdetud 45 meetri kõrguseid kuuski. Praegu teadaolevatel andmetel on need Eesti kõrgeimad. Aga võibolla kasvavad tegelikult kõrgeimad kuused hoopis kusagil mujal? Projektis "Eestimaa puud" osalejad asuvad metsanädalal (21.–26. aprillil) neid otsima. Abi võib saada metskondadelt.

Rannikunõmmed Atlandi ookeani ääres - Jaanus Paal, Eli Fremstad

Rannikunõmmede kirjelduse kõrval leiab lugeja sellest artiklist huvitavat ka meile hästi tuntud kanarbiku arengutsüklite kohta.

Mandel - Kalju Kask

Kirjuhahad - virvendus kättesaamatus kauguses - Fred Jüssi

...Neid suitsupilvedena siia-sinna visklevaid linnukogumeid võis siis jääkuhjatistel istudes binokliga vaadelda, ainsaks tulemuseks ülesköetud kujutelmad...

Kirjuhahk - Kogu maailmas ohustatud linnuliik - Andres Kuresoo

Kirjuhahk kuulub maailmas otsesesse hävimisohtu sattunud linnuliikide hulka. Euroopas on sääraseid linnuliike 26, neist Eestiga on seotud kuus, teiste hulges ka kirjuhahk.

Käitumise ökoloogia 4 - Loomariigi ökonomistid - Raivo Mänd

Meil tuleb lakkamatult vastu võtta kõiksugu otsuseid. Enamus neist puudutab seda, kuidas peaksime käituma ühes või teises olukorras. Osa neist otsustustest võtame vastu täie teadlikkusega, olles asja enne põhjalikult läbi kaalunud. Kuid märksa rohkem võtame otsuseid vastu alateadlikult, ilma et sellele kunagi tähelepanugi pööraksime. Kui pimedast kangialusest hüppab röögatades meie poole tume kogu, annab valdav enamus kõigepealt jalgadele valu ja alles hiljem mõtleb, mis see õieti oli.

1997. aasta lind - sookurg - Aivar Leito

Käesoleva aasta linnuks valis Eesti Ornitoloogiaühing üksmeelselt sookure. On ta ju meie üks tuntumaid ja tähelepanuväärsemaid linde ning kaitsealuse liigina vajab ka pidevat tähelepanu.

Karukuusikus - Juhan Lepasaar

Kevad meelitab mind välja. Välja on ta meelitanud ka karuoti, kes talveunest ärgates on võtnud suuna Kõveriku soo poole...

Eesti kahepaiksed ja nende kudu - Tõnu Talvi

Kevadel, kui lumesulamisveed on vulisenud väikestesse tiikidesse, kraavidesse ja lompidesse, märkame seal imelikku sültjat ollust või koguni pikki puntrasse keerutatud nöörijuppe, tumedad terakesed korrapäraselt sees. See on konnakudu.

Pildikirjad Matsalust (1) - Tiit Leito

Tänavu möödub neli aastakümmet ajast, mil võeti vastu esimene suure sõja järgne looduskaitseseadus (7. juunil 1957). Selle alusel loodi neli riiklikku looduskaitseala ja 28 kaitseala (siis nimetati neid keelualadeks) hoidmaks eriti väärtuslikke maastikke, säilitamaks haruldaste taimede ja loomade kasvu- ja elupaiku ning unikaalset Kaali meteoriidikraatrit. Tollasest Vaika looduskaitsealast on saanud Vilsandi rahvuspark, kolm ülejäänut – Matsalu, Nigula ja Viidumäe – aga püsinud, kuigi muutudes, tänini. Pühendame viimastele pisut tähelepanu oma ajakirja selle aasta numbrites.

Kuidas tarbida loodusesõbralikult? - Külli Kalamees-Pani

Noortesarja seekordses loos antakse juhiseid, kuidas külluslikelt kaubalettidelt üles leida keskkonnasõbralikumaid tooteid.

Ka raugastunud põlispuu väärib hoidmist! - Vello Keppart

Autor veenab hoidma raugastunud puid, sest neil võib olla esteetiline ja kultuurilooline väärtus, pealegi pakuvad nad elupaika paljudele loomadele ning seentele.

Kas ikka peab kõik kuivanud oksad maha saagima? - Ann Marvet

Pakutakse võrdluseks kaht pilti ühest-samast puust: Eduard Viiralti graafilisel lehel "Viljandi maastik" ning kaks aastakümmet hiljem tehtud fotol on võimalik ära tunda samu kuivanud oksi.

Tuulest - Urmo Lehtveer

Täielikku vaikust on raske tabada ...

Eestimaa siis, kui teda veel polnudki - Enn Pirrus

Üks võimas kurrutuslaine leidis aset tänase Fennoskandia piirkonnas 1,8 miljardit aastat tagasi. Siitpeale saame hakata rääkima Balti laama – ühe tulevase Ida-Euroopa lavamaa (platvormi) tuumala moodustumisest. Selle üksuse osana on ka meie sügavam jalgealune rännanud maakera pinnal ja sellel graniitsel alusel on kujunenud Eesti ala geoloogiliste ajastute vältel.

Kuidas Läänemerel tekib ja kaob jää - Heino Mardiste

Jääd on Läänemerel igal talvel. Kus, kui pikalt ja paksult, selle kohta leiame andmeid jutus, kaardil, graafikul, tabelis.

Sel kuul looduses - Arne Ader

Kevadine suurvesi - Fred Jüssi

Pildistamine on valguse püüdmine - Arne Ader

Jussi lehekülg

Viirused kiusavad taimi (2) - Erkki Truve

Kuidas võidelda taimeviiruste vastu?