Kevadine suurvesiFred Jüssi |
Kevadist suurvett nüüd igal aastal enam ei näe. Tuleb küll ette, et vesi on suur, aga mitte kevadel, või et vesi on kevadine, aga pole suur. Kevadine suurvesi on sündmus. Metsajõgede kevadvete juurde kuuluvad sangleppade õitseaja algus, jäälahmakatel jalutavad linavästrikud, punarinna laul ja musträhni trummeldamine, õhtutundidel sinikaelpartide häälekas lend. Veel paljud hääled kuuluvad kevadise suurvee juurde, ja imekaunid kajad ja häälte erilised värvid vee kohal. Õigupoolest peaks nüüd näha olema ka esimesi konni jahtivat naaritsat, aga millegipärast pole, mis parata. Minu kevadvete suurelamused pärinevad laias laastus sealtkandist, kus Mustjõgi, Jänijõgi ja Tarvasjõgi sätivad end Jägalasse suubuma. Viimati sattus Kõrvemaa metsajõgede tulvavesi enam-vähem õigele kalendrilehele 1994. aasta kevadel: 3. aprillil käis Mustjõgi kõrgelt üle jaamatee tammi ja Jänijõe orus kehtisid ainult kalamehesaapad. Seda polnud juhtunud enam ammu. Mäletan hästi nõmmelõokeste luilutamist põlendike kohal ja arvutute veepiiskade tilksumist metsa all voolaval veel pärast hommikust sadu, aga tolle päeva värvid ei lähe meelest vist kunagi. Jänijõgi on küll allikaline, kuid tulvavee kogub ta ümberkaudsetest metsadest. See tähendab rabamännikute turbapinnase punakaspruuni kõikvõimalikes lahjendusastmetes. Niisuguste vete vool orulammi laguneval jääkilbil on paraad: seisad ja vaatad ja ei usu oma silmi, sest ebatavalistel värvidel ei näi tulevat lõppu. Siis kinnitad aparaadi kolmjalale ja pildistad. Vahetad objektiive ja pildistad veel, ja ikka ei usu oma silmi. Aga kui ilmutatud filmid kätte saad, pead uskuma. Nii Fuji Velvia kui ka RDP räägivad üht ja sedasama, ehk küll Velvia, nagu ikka, asja pisut ilustada püüab. See, millest jutustab pilt, sünnib vara-aprillis, üksnes pilvede all, poolhämaras ja puude varjus. Hea, kui on veel ka veidi udune. Kõik siin elus ei sobi alati tõe valgusesse. Nii nagu alasti tõde võib lamedaks muuta imelise eluseiga, nõnda kustutab päikesetera, see ainus, oma säraga nii mõnegi värvika vaatepildi. "Ah, valgus kadus ära!" ohkab pildistaja, kui päike pilve tagant välja tuleb. |
Fotod: Fred Jüssi |