1997. aasta lind - sookurg

Aivar Leito

1997. aasta linnuks valis Eesti Ornitoloogiaühing üksmeelselt sookure. Sookurg on meie tuntumaid ja tähelepanuväärsemaid linde, kes vajab kaitsealuse liigina pidevat tähelepanu.

Heal lapsel mitu nime ja nii tuntakse sookurge veel hallkure, raba-, mets-, põllu-, kesa, niidu-, rukki- ning külvikurena. Et ta on meie ainuke kureliik, siis kannavad ka paljud sood, külad ja künkad tema nime. Hulgaliselt on sookurega seotud rahvajutte ja ilmatarkusi, kes ei teaks ütlemist: "Kured lähvad – kurjad ilmad..."

Sookurg on suur lind. Täiskasvanud kurg on üle meetri kõrge ja kaalub 5–6 kg. Sulestik on tal tuhkhall, vaid hoosuled ja kurgualune on mustad ning peas punane laik. Jalad on mustad ja nokk kollakasroheline. Lennates on sookure kael ja jalad välja sirutatud, lend on aeglane, tugevate tiivalöökidega.

Kevadel saabuvad esimesed kured juba märtsis, kuid suurem osa jõuab pärale aprillis.

Pesitsusajal võib sookurgesid leida madal- ja siirdesoodest ning pilliroo või õõtsikuga metsa- ja rannikujärvede äärest. Kuid ta pesitseb ka rabas, jõeluhtadel, hõredas soometsas ja raiesmikel. Pesa võib olla roos, õõtsikul või laukasaarel, aga ka lihtsalt mõnel mättal või mätaste vahel maas. Munad on umbes hanemunasuurused, rohekaspruunid ja kirjatud tumedamate laikudega. Täiskurnas on kaks muna, väga harva ka üks või kolm muna. Emaslind hakkab munema aprilli teisel poolel. Pojad kooruvad mai lõpus või juuni alguses ja lennuvõimestuvad juuli teisel poolel. Eestis pesitseb oletatavasti 600–700 paari sookurgi ja umbes niisama palju on veel mittepesitsevaid suvilinde. Sookurgede sügisränne algab augustis ja kestab novembrini. Septembris saabub meile arvukalt linde põhjast ja kirdest. Eestis on üle 30 sookurgede sügisrände peatuspaiga, kus edasirännuks kogub jõudu kuni 30 000 lindu. Tähtsamad koondumispaigad asuvad Lääne- ja Ida-Eestis ning Lahemaal. Eriti palju sookurgi peatub Matsalu lahe ümbruses, seal on loendatud üle 20 000 kure.

Kus meie kured talvituvad, ei ole täpselt teada, meilt lähevad nad igatahes lõuna või edela poole. Arvatavasti rändavad nad koos Soome lindudega Põhja-Aafrikasse. Et seda lünka täita, on algatatud uus rahvusvaheline sookurgede rõngastusprogramm, kus löövad kaasa Balti riigid, Valgevene ja Poola. Eestis ilmavalgust näinud kured kannavad paremas jalas valge-must-valget rõngast. Vasakusse jalga pannakse samuti värviline rõngas, millel on kolmekohaline isendikood.

Sookurgi on Eestis juba pikka aega ja üsna põhjalikult uuritud. Ometi vajame pidevalt uusi andmeid. Et sookurgi tõhusalt kaitsta, tuleb välja selgitada nende rändeteed, talvituspaigad, pesitsusaegne levik, arvukus ning liigi seisund Eestis. Seetõttu ongi sookurg jälle tähelepanu keskmes. Eesti Ornitoloogiaühing on koostanud ka voldiku ning küsitluslehe. Ootame teie tähelepanekuid sookure kohta aadressil: Eesti Ornitoloogiaühing, sookure töörühm, pk. 227, EE2400 Tartu.

Häid kureelamusi kõigile!