JUSSI LEHEKÜLG

Nüüdsest hakkab pimedust jälle rohkem saama. Aga kui köitev on see valgus, mis pimeduses helgib! Tähed üleval, jaaniussid rohus ning jaanitule leek tõusmas maast taeva poole. Valgus on üks – tulgu ta lõkkest, taevakehadelt või lutsiferiinist, mis jaaniussil kaasat leida aitab.

Päevavalgel aga säravad juba maasikad heinamaaservas. Märguanne, et küpsus on astumas nooruse asemele. Heinategu on esimene lõikus. Kas kurvastab maaharija kevade lahkumise üle? Ei, temal on kõik aastaajad korraga käes. Lume alt ilmunud orase rohelus ja mesilaste sumin õunapuuõitel tähendavad talle saaki; sügisel salves teri sobrades näeb ta neid vaimusilmas juba mulda pudenemas. Heina varudes valmistub ta talveks. Temal pole mahti suvest tüdida. Ennem tüdib linnamees, kellest saab suveks liivalesila elanik ja merevees liguneja. Aga tihti on temalgi maa ja majake, mille kallal kõpitsedes looduse võludest osa saada.

Kas pildil on

a) pleektatsud tammelehel;
b) suga-sõnajala eospesad;
c) sääriksääsklase pesad mailasetaimel?

Vastuseid märgusõnaga "Jussi mõistatus" ootame meiliaadressil
toimetus@el.loodus.ee või toimetuse postiaadressil (pk. 110, EE2400 Tartu). kahe nädala jooksul pärast iga ajakirjanumbri ilmumist.

Õigesti vastanute vahel loositakse välja Jussi hargid.