Sisukord

Juuni 1997

Meie looduslikud maasikad - Robert Piir

Jutt on kolmest Eestis looduslikult kasvavast maasikaliigist – metsmaasikast, muulukast ja kõrgest maasikast ning natuke ka aedmaasikast. Seejuures ei õnnestunud kelleltki saada pilti kõrge maasika viljadest... Niisiis, kõik kaameramehed – pildistage kõrget maasikat viljumisajal!

Tabasalu hiigellepp - Jaanus Kiipli

Lugu hallist lepast tüve ümbermõõduga 430 cm (1,3 meetri kõrgusel).

Üks neist, keda pole - Inno Salasoo

Mudakanarbik on Eestis kunagi kasvanud, aga praegu ei ole teada ühtki leiukohta.

Teeme ise puu kõrgusmõõtja - Peeter Lasting

Lihtne ja käepärane – kõrgusmõõtja televiisorikasti küljest või mõnest muust piisavalt suurest papptahvlist.

Üraskid: kas metsakahjurid või osake looduse liigirikkusest? - Kaljo Voolma

1924. aastal ilmus noore metsateadlase Paul Reimi sulest ajakirja Eesti Mets veergudele toredast murdesõnast ürama tuletatud nimetus ürask. Kuigi ürasklaste hulgas leidub mõningaid olulisi metsakahjureid, ei saa enamikku neist siiski kahjuriteks pidada.

Käitumise ökoloogia 6. Luigetruudus ja rongaisad - Raivo Mänd

Kaks sõna - kodu ja pere - on läbi aegade mõjunud magnetina suuremale osale õrnema soo esindajaile ja paljudele meestelegi. See, mis peitub nende mõistete taga, on meile - inimestele äärmiselt oluline. Asjata ei tegutseks perekonnanõuandlad, korraldataks pereüritusi, vändataks pereseriaale.

Kui vanaks elavad Eesti suuremad mageveekarbid? - Henn Timm

Eesti kõige pikaealisemad karbid on ebapärlikarbid, kes ses osas ületavad ka inimesi.

Vesiämblik - Asta Vilbaste

Vesiämblik on ämblike hulgas erandliku eluviisiga: ta on ainuke vees elav ämblikuliik, kõik ülejäänud seltsikaaslased on maismaa asukad. Vesiämblikud on veel ühe asja poolest erilised, nimelt on neil isased (kuni 17 mm) suuremad kui emased.

Õgijatel pole midagi õgida - Jaanus Elts

Ehk sellest, kuidas Euroopa Ühendus oma direktiividega on toetanud nende lindude hävimist.

Pildikirjad Matsalust 3 - Tiit Leito

Seekord on pildid Tondirahust – kormoranide kodust ning teisalt väike mõtisklus kadakatest umbe kasvanud väikesaartest.

Võitlus haakea vastu - Lauri Leht

Austraaliast 1830. aastal Lõuna-Aafrika vabariiki toodud siidjas haakea ohustab Lõuna- ja Edela-Kapimaa mägede igihaljaid põõsastikke.

Paas - meie rahvuslik aare - Rein Raudsepp

Paas on juba mitu aastat Eesti rahvuskivi. Põhja-Eesti paekalda on rahvas tunnistanud meie rahvusmonumendiks. Oleme endale selgeks teinud, et peale eesti kirjakeele on kodukandi murre. Seepärast oleks tore, kui maakondadel ja valdadel oleks oma kivi, koobas, juga või mägi, mida sealkandi rahvas uhkusega omaks tunnistab. Umbes nii, nagu on juba tehtud ettepanekuid valida Saaremaa valdade oma kivi. Sellised loodusmärgid annaksid rahvale jõudu ja uhkust.

Pilved - meie igapäevased kaaslased 1. - Milvi Jürissaar

Sarja avalugu pajatab rünkpilvedest.

Sõrve kivisümbolid - Helle Perens

Saaremaal Sõrve poolsaarel avaneb rannapankadel ja alvaritel sõrmuspaasi, mis on ilus ehiskivi.

Lõunapooluse jahe hingus - Kaisa Mens, Enn Pirrus

Tagasivaade minevikku, mil praegune Eesti ala asus lõunapooluse lähedal ja tekkisid Eesti vanimad settekivimid.

Põhja-Kõrvemaa taimerõõmud - Ülle Kukk

Aastakümneid Vene sõjaväe tallermaaks olnud Põhja-Kõrvemaa kaunitel maastikel võib leida mitmeid haruldasi taimi.

Hommik - Fred Jüssi

Pikk tee koju - Rein Maran

Jussi lehekülg

Kas higistada või mitte? - Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer

Higistamine saadab inimest imikueast surmani. Higistavad kõik: kooliõpilased, pankurid, arstid, patsiendid, pensionärid ja isegi ministrid... Enamikule meist on see kehalist pingutust saatev paratamatus. On ka neid, kes seesugusest tegevusest lausa mõnu tunnevad, näiteks leilisauna pooldajad. Paljud on aga hädas hoopis liighigistamisega ja peaaegu kõik on vähemalt kord elus kogenud hirmuhigi. Mis siis on higistamine ja milleks seda organismil vaja on?

Pankrannik on võrratu! - Ann Marvet

Tänu neile, kes saatsid toimetusele pilte Põhja-Eesti pankrannikust ning lahendus küsimusele aastakümnete eest trükitud postkaardi kohta: sellel on ilmselt vaade Pühajõelt, mitte Ontikalt (nagu kaardi pöördel trükitud).

Nisulill leiti Saaremaalt ja Virumaalt - Ann Marvet

Kas tõesti ainult kahes kohas Eestimaal ta kasvaski? Otsigem ka sel suvel!

Eesti Looduse kaanefoto konkurss

Seekordsed konkursi võitjad on nüüdseks selgunud.