Pilved – meie igapäevased kaaslased

Milvi Jürissaar

Maad ümbritsevas õhukihis on üks imeline loodusnähtus – pilved. Oleme pilvedega harjunud ja küllap seetõttu pöörame neile teenimatult vähe tähelepanu. Ometi pilved võivad meile rääkida paljust: näiteks lähenevast sajust, äikesest, rajust, külmalainest, aga ka saabuvast soojast päikesepaistelisest ilmast.

Selleks, et pilvede järgi ilma ennustada, on vaja neid hästi tunda. "Hästi tunda" tähendab teada, missuguste ilmastikutingimustega on seotud ühe või teise pilveliigi teke ja areng.

Üldse jaotatakse pilved kõrguse järgi kolme klassi: alumise (200–3000 m), keskmise (3000–6000 m) ja ülemise (üle 6000 m) kihi pilved. Siia lisandub veel neljas pilvede klass: konvektsioonipilved ehk vertikaalarenguga pilved. Viimased ulatuvad 200–10 000 meetrini, s.t. nende alumine piir on madalate pilvede alumise piiri kõrgusel, ülemine aga samal tasemel ülemiste pilvedega. Kõik pilved jaotatakse kümnesse põhiliiki.

Oma ehituse poolest võivad pilved koosneda kiududest (cirrus), rünkadest (cumulus), kihist (stratus). Õpime tundma kümmet pilvede põhiliiki. Esimesena tutvustame termilisi konvektsioonipilvi. Need pilved on iseloomulikud soojale aastaajale. Tavaliselt ilmuvad nad taevavõlvile märtsi lõpul, harva ka veebruaris, kaovad septembri lõpus, oktoobri algul.

RÜNKPILVED

Termiliste konvektsioonipilvede teke on seotud Päikese otsese soojendava mõjuga. Pärast selget ööd hakkab Päike soojendama maapinda. Maapind omakorda soojendab tema kohal asuvat õhukihti ja tekivad tõusvad õhuvoolud. Need kannavad üles sooja niisket õhku. Kui soe õhk jõuab kondensatsioonitasapinnani, tekivad esimesed vatitoppi meenutavad pilveraasud. Neid nimetatakse Cumulus fractus, s.t. rebenenud servadega rünkpilved. Kui soojenemine jätkub, arenevad nendest pilveraasudest valged säravad rünkpilved – Cumulus humilis. Need on ilusa ilma rünkpilved, nende alus on sile ja aluse pikkus on 2–3 korda suurem kõrgusest. Ilusa ilma rünkpilvede ülemine serv on ümarate vormidega, kobruline, kui tuul pilvede kõrgusel on nõrk; kui tuul suurem, võivad pilveservad muutuda suitsjaks. Viimasel juhul on tegemist Cumulus fractus'tega.

Ilusa ilma rünkpilvede sees liiguvad tõusvad õhuvoolud kiirusega 1–2 m/s. Kui vaadata neid rünkpilvi täpselt pilve alt, siis on näha, et pilve servad paistavad läbi, kuid keskosa on tume ja läbipaistmatu. Keskpäevaks on ilusa ilma rünkpilved kasvanud kõrgemaks, nüüd võrdub nende aluse pikkus kõrgusega. Niisuguseid rünkpilvi nimetatakse Cumulus mediocris, s.t. keskmiselt arenenud rünkpilved. Nende pilvede sees valitsevad ka tõusvad õhuvoolud, kuid kiirusega 3–6 m/s. Tavaliselt katavad nad 4–5 palli (3–4 oktanti) taevalaotusest. Üksikute pilvede vahel võivad esineda laskuvad õhuvoolud. Rünkpilvi on rahvas nimetanud lammaspilvedeks, utupilvedeks, voonakesteks. Ju nad tõesti meenutavad pika villaga kaetud lammast. Keskmiselt arenenud rünkpilvede puhul võib mõnikord efektsel kujul jälgida nõndanimetatud taevatreppi. See nähtus on seotud perspektiivi mõistega: näib, nagu madalduksid pilved trepiastmetena horisondi suunas.

Veidi pärast keskpäeva jõuab maapind maksimaalselt üles soojeneda. Ka vertikaalvoolud saavutavad oma arengu tipu. Olenevalt sellest, kui kõrgele jõuavad vertikaalvoolud, kasvavad kõrguse suunas ka rünkpilved. Kui vertikaalvoolud ulatuvad üle 3000 m, tekivad võimsad rünkpilved – Cumulus congestus. Nende pilvede alus on tunduvalt lühem kui kõrgus, tavaliselt on suhe 1:2 või 1:3. Võimsate rünkpilvede tipud on ümarad, säravad, sageli meenutab pilv lillkapsast. Pilve alumine osa on tume, võivad langeda üksikud vihmapiisad, kuid tõsist sadu see pilv siiski ei anna. Võimsates rünkpilvedes on tugevad tõusvad õhuvoolud, mille kiirus ulatub 6–10 m/s. Laskuvad õhuvoolud moodustuvad üksikute suurte rünkpilvede vahel. Inglased nimetavad neid pilverünkaid "towering cumulus", s.o. tornjad rünkpilved. Lennumasinatele on võimsad rünkpilved ohtlikud ja neisse siseneda ei tohi.

Kui soojenemine ei ole väga tugev, võivad rünkpilved jääda keskmisele arengutasemale. Kui Päike laskub madalamale, väheneb maapinna soojenemine ja lõpuks lakkab hoopiski. Nüüd hakkavad rünkpilved tuule suunas välja venima ning nad muutuvad alumise pilvekihi pilvedeks.