Pühajärv teeb muret

Aare Mäemets

Järves napib vett. Selle tagajärjed

Juba 1994. a. juhtis Pühajärve patrioot Agu Selge Eesti Looduses tähelepanu tõigale, et vee- kogu, eriti tema kalastiku käsi käib halvasti: risustunud on haugi koelmud ja selle kala maimud ei pääse suurvee alanedes enam järve; koha koelmud on mudastunud, paljud ahvenad viljatud jne. Seetõttu on haugi, koha ja muudki kala oluliselt vähemaks jäänud. A. Selge nimetas tookord ka tähtsamad abinõud, mis võiksid olukorda parandada. Tarvis oleks pidurdada kevadise suurvee kiiret alanemist, rajada tehiskoelmuid, tuua sisse kalamaime jm. Neist soovitustest on suudetud osaliselt täita üks: toodud on kalamaime. Nimelt lasti 1995. a. sügisel Pühajärve 14 000 kohamaimu. 286 ha suuruse järve kohta oleks maimude hulk pidanud olema 2–3 korda suurem, sest prügikala hävitajaid on hädasti vaja.

Viimaste eriti veevaeste aastatega on olukord Pühajärves veelgi halvenenud. 1995. ja 1996. aastal jäid haugi koelmud, mille kogupindala on ligi 20 ha, nii kuivaks, et see kala ei saanudki korralikult kudeda. Kui tavalise aasta kevadine suurvee tõus Pühajärves on 85–95 cm, siis 1996. a. kevadel kerkis vesi vaid 32 cm, seega kolm korda vähem. Ilmselt jäi seetõttu eelmisel aastal veevahetus puudulikuks (harilikult vahetub kogu järve vesi 13 kuu jooksul). Kevadine suurvesi kadus väga kiiresti (samasugune olukord oli ka 1983. a.). Suvel väljavool Pühajärvest peagu lakkas. Nagu näitavad A. Selge mõõtmised, külmus järv 1995. a. sügisel vee madalseisus, mis oli püsinud suvest saadik. Et jää oli talvel 0,6–0,7 m paks, siis külmus kaldaäärne vesi 7–8 m laiuse vööndina põhjani. 1996. a. sügisel oli veetase järves tavalisest 30 cm madalam.

Madal tase ja sellest tingitud väga väike veemaht tõstavad Pühajärve reostuskoormust, sest talvine hapnikupuudus põhja lähedal suurendab järve sise- ehk enesereostust, s.o. fosfori tagasipöördumist põhjamudast vette. Seda kinnitab vee läbipaistvuse vähenemine kaheksakümnendate lõpust alates. Kui varem on A. Selge vaatlus- andmetel Pühajärve vee läbipaistvus ulatunud kuni 4 meetrini (suvekuudel on see olnud kuni 3 m), siis 1996. a. suvel oli see pidevalt alla 2 m. Samal ajal sinivetikad vohasid kogu suve ja isegi talvel tuli jäässe raiutud aukudesse sinivetikamassi. Eriti halb näib olukord olevat Neitsi- ja Pühajärve vahelises ojas, kus tänavu juba veebruari algul vesi haises.

Et järve ökosüsteemis on toimunud teisigi hoiatavaid muutusi, näitab hapnikuta keskkonnas elavate klaasiksääse vastsete leidumine 1995. a. mai ja juuli zooplanktoni seireproovides. See viitab vee tugevale kihistumisele ja hapnikupuudusele põhja lähedal. A. Selge väidab ka, et viimastel aastatel pole ta Pühajärves enam näinud noori rändkarbi isendeid. Rändkarbi vastseid polnud tõesti 1992., 1993. ja 1995. a. zooplanktoni proovides, ent 1994. ja 1996. a. oli neid vaid väga väikesel hulgal. Rändkarbi ohtrust võis piirata hapnikuolude halvenemine järves.

Väljavool tuleb reguleerida

Nagu näeme, on mitme häda peapõhjus järve veevaesus ja kevadise suurvee liiga kiire langus. Asja annaks parandada, kui Pühajärve väljavoolutruup muudetaks vee regulaatoriks. Seda teha on lihtne ja odav. Näiteks saab kevadel metallist (või ka puust) kilbiga sulgeda pool truupi, mis hoiaks järve veetaset madalseisust 50–60 cm kõrgemal ja laseks haugivastsetel koelmult järve pääseda. Kalavarusid aitaksid suurendada ka tehiskoelmud järves. Kavatsus Pühajärve mudapõhja kohendada ja muda liigutada tuleb aga kindlasti maha laita. See tooks põhjast üles veelgi enam biogeenseid ja orgaanilisi ühendeid, muutes praegu rohketoitelise järve liigtoiteliseks. Põhja liigutamine võib tuua mõningast kasu ainult vähe- ja kesktoitelistes järvedes. Pühajärvel on see aeg juba selja taga.

Hoidkem kaldad vabad

Midagi tuleb ette võtta ka ehituste vastu, mis kallastele kipuvad tekkima. Sellele on tähelepanu juhtinud ka Otepää keskkonnanõunik Monika Prede [3]. Nii on ilusale järvekaldale paigutatud GSM-mast (mobiiltelefonside jaoks), nagu selleks poleks teist sobivat paika. Põlend-Kolgale tahetakse saada kaheksa uut ehituskrunti. OÜ Kodreste tahab hoonestada Metsajärve talu maad. Juba on buldooseriga kahjustatud Pühajärve kallast Väikesel Kolgal. Seal on oma arusaama järgi maad tasasemaks lükatud ja mäest läbi kaevatud kraav. Samuti lõigati seal maha ilusad suured kased. Välismaised sõbrad on oma kurbade kogemuste põhjal juba meid hoiatanud rohkem puutumast Pühajärve kaldaid, sest nii võidakse pöördumatult rikkuda kogu siinne ainulaadne maastikupilt. Igaüks, eriti aga Pühajärve-äärne asukas peab meeles pidama, et järvel on 10 m laiune veekaitse tsoon, 50 m laiune ehituskeelu tsoon ja 200 m laiune kaldakaitse riba, kus inimtegevusele on seatud ranged piirangud. Seal midagi uut ehitada ei tohi, võib vaid remontida olemasolevaid ehitisi. Vana maja kohendamise sildi all ei või ehitada uusi hooneid.

Näib, et pärast Otepää maastikukaitseala kaotamist ja selle ülesannete andmist metskonnale, on asjad Pühajärve ümbruses hakanud minema allamäge. Pideva vaatluse all peab aga olema terve Pühajärve valgla (s.o. järve veekogumisala), et sinna ei tekiks uusi suuri reostusobjekte ja praegused reostuskolded kaotataks. Nõukogude ajal rikuti Pühajärve valglat, ehitades seal läbimõtlematult välja suurlautu ja laiendades puhkekodusid (nt. Nüpli laut, Pühajärve puhkekodu). Nüüd on sama häda ka moodsate uusehitistega (puhkekodud, hotellid jm.), millel pole puhastusseadmeid või töötavad need halvasti. Vajadusele kaitsta valglat juhtisin tähelepanu juba 1988. aastal. Siis oli 1951. aastaga võrreldes Pühajärve vees kaaliumi, naatriumi jt. reoainete hulk suurenenud kuni kuus korda [2].

Kuhu kulutada, et saada tulu

Mingisuguseid abinõusid on tarvis ka Pühajärve inimeste ja mootorsõidukitega ülekoormamise vastu. Sellegi eest hoiatasin juba 1974. aastal [1]. Eriti hulluks on aga asi läinud viimastel aastatel. Nagu kaebavad rahulikust Pühajärvest hoolivad inimesed, häirivad neid talvel jääl ringi kihutavad kümned mootorsaanid ja suvel vee peal vuristavad arvukad mootorpaadid (varem lubati Pühajärvel mootorpaate kasutada ainult vetelpäästel). See paik peaks ikka jääma "Pühajärveks" meie kõigi jaoks.

Pühajärve oma muredega üksi jätta ei saa. Kui kohalikel inimestel ja ettevõtjatel on aga huvi Pühajärve ilu pealt ka raha teenida, siis peab hoolega läbi mõtlema, mil määral ja kuidas see on siin võimalik ning otstarbekas. Lühikese ajaga siin suurt raha tegema hakata ei tule kõne alla, küll on mõeldav kindlustada endale mõõdukad sissetulekud pikaks ajaks. Selleks on vaja omalt poolt ka midagi vastu anda, hoides sealset loodust ja ühtlasi tehes kulutusi järve heaks. Kõigepealt on tarvis ehitada välja veepuhastid.

KIRJANDUS:

1. M ä e m e t s, A., 1974. Pühajärv jäägu Pühajärveks. Eesti Loodus, 7.
2. M ä e m e t s, A., 1988. On viimane aeg Pühajärve aidata. Rahva Hääl, 3. III.
3. P r e d e, M.,1996. Kes kaitseb Pühajärve? Otepää Teataja, nr. 14.
4. S e l g e, A., 1994. Kuhu on jäänud Pühajärve kalad? Eesti Loodus, 8.