Liiklus

Külli Kalamees-Pani

Tehke väike jalutuskäik tiheda liiklusega peatänaval või maanteel ja vaadake puid. Kindlasti märkate, et puutüved on kaetud roheka vetikakihiga või tahmaga, samblikke ei leia peaaegu üldse: vahest ainult mõned kidurad jäänukid hallsamblikust ja kollasest seinakorbast ning mõned halle värvilaike meenutavad kooriksamblikud. Samblike täielik kadumine näitab, et õhk on tugevasti saastunud ja selliseid piirkondi nimetatakse samblike kõrbeks: elu puutüvedel on hävinud. Kuidas peame sellises õhus vastu meie?

Teine tavaline pilt igapäevaelust: ema väikelapsega jalutab tiheda liiklusega peatänava ääres, kus kõik tossutorud on täpselt pisikese lapse kõrgusel... Ka linnaliinibussid on sageli paksult vingu täis. Mõnele kipub minestus peale (osa inimesi meie hulgas on vastuvõtlikumad), mõned on juba kohanenud...

Tihedast liiklusest tingitud õhu saastatus on meid eriti vaevanud viimastel aastatel, sest autode hulk aina suureneb, pealegi tuuakse välisriikidest sisse vanu, rohkem saastavaid autosid. Ometi ei saa me ju ka liiklusvahenditest loobuda, sest igale poole jalgsi ei jõua. Siin tuleb igaühel meist leida mõistlik lahendus endale, mõeldes samas ka keskkonna puhtusele. Kuidas?

Kõik liiklusvahendid – autod, bussid, rongid, lennukid jne. – tarbivad mingit kütust, mis mootoris põledes suuremal või vähemal määral õhku saastab. Küsimus on vaid selles, kui kahjulik on mingi kütus, ja samuti, kui palju inimesi ja kui kaugele viivad eri sõidukid sama kütusehulgaga.

Liiklus annab kindlasti üle poole kogu õhusaastest. Kütuse põlemisel paiskub õhku üle saja rohkem või vähem kahjuliku ühendi. Sisse hingatud saast ladestub kopsudes ja ka mujal organismis ning võib põhjustada vähki, bronhiiti, astmat, allergiat. Eriti palju kõike elusat kahjustavaid ühendeid paiskavad õhku sõidukid, mis pole tehniliselt korras (kütus ei põle täielikult).

Mida lendub sõidukite tossutorudest?

Kõigepealt tahm (C), vingugaas (CO), lämmastikuühendid (NOx) ja süsivesinikud (nt. bensopüreen), mis lubatavaid norme ületavates kogustes on meie tervisele kahjulikud. Bensiinimootoriga sõidukitest, mis kasutavad pliilisandiga bensiini (näiteks A–76, A–95), pääseb õhku ka suurel hulgal pliiühendeid.

Kuidas saaksime end kaitsta?

Kas tõesti peaksime linnatänavail kandma tipptundidel gaasimaski? Euroopa suurlinnade liikluskeerises on gaasimaskiga jalgrattur ja politseinik juba tavalised.

Kõigepealt vähendaks saasta parem liikluskorraldus. See tähendab, et suurem osa liiklusest ei läbi linnakeskusi, vaid suunatakse linna ümbritsevale ringmagistraalile, kus on ka ohutum liigelda.

Et vähendada autode hulka tänavatel, rakendatakse mujal maailmas tihedat ja hästi ajastatud bussiliiklust, nii et oma autoga südalinna sõita pole mõtet. Seejuures peaks ühistransport igapäevasele kasutajale olema piisavalt odav, et innustaks autot koju või äärelinna parklasse jätma. Bussid ja autod peavad olema tehniliselt korras, nii et nendest väljuvad gaasid ei sisaldaks mürgiseid ühendeid rohkem kui normid lubavad. Seda oleks vaja tõhusalt kontrollida: paremad võimalused heitgaasides sisalduva mõõtmiseks otse tänaval (maanteel) sunniksid auto- ja bussijuhte jälgima oma sõiduki seisundit.

Linnaõhk muutuks puhtamaks, kui soosiksime keskkonnasõbralikke liiklusvahendeid. See aga tähendab märgistatud jalgrattateid, mis võimaldaksid jalgratturitel ohutult igale poole ligi pääseda. Vajalikud oleksid ka jalgrattahoidlad kaupluste, koolide, jaamade juures. Hollandis ja Taanis on hästi korraldatud jalgrattaliiklus üks säästva eluviisi õnnestunud näiteid. Aga ka Uppsalas, Tartu-suuruses ülikoolilinnas, ja mujalgi Euroopas on jalgrattasõit populaarne.

Eestis on korraldatud küll mitmeid noorteaktsioone just jalgrattateede väljaehitamise nõudega (nt. Tallinnas ja Tartus), roheliste eestvõttel on tehtud osavõtjarohkeid noorte keskkonnaretki. Tartu loodusmaja on ette võtnud noorte liiklusaktsioone, ökoloogiaklubi Käblik ürituse Tartu bussiliikluse parandamiseks 1991. aastal ja puude kaitseks Riia mäe liiklussõlmes 1995. aastal.

Olgem ise aktiivsed! Küsigem linnavalitsustelt, mismoodi nad kavatsevad lahendada üht või teist olukorda liikluses, kutsugem appi raadioreporterid ja saatkem oma ettepanekud ajalehele.

Mida peaks teadma ja jälgima?

• Vähem saastavad õhku uuemad autod, millel on katalüsaator: nende mootoreis põleb kütus täielikumalt, seetõttu eraldub õhku vähem mürkaineid.
• Parim on pliivaba kütus (sobib katalüsaatoriga autodele).
• Lühikesed käigud tuleks teha jalgsi: see on mitte ainult keskkonnasõbralik, vaid sageli ka lihtsam (eriti, kui mõelda parkimisprobleemile).
• Kui on vaja kuskile üksi sõita, kasuta pigem liinibussi: bensiinikulu ja ka eralduv saast ühe sõitja kohta on bussil tunduvalt väiksem.
• Auto tuleb hoida tehniliselt korras; õhusaasta suurendavad ka liigsed kiirendused ja pidurdused; auto või bussi seistes tuleks seisata ka mootor.
• Suure tee lähedal ei tohiks kasvatada puu-, juur- ja teravilja, sööta piimakarja, korjata seeni ja marju. Raskmetallid (eriti plii) kogunevad mullas ja taimedes, jõudes sealt toiduahelat pidi ka inimese toidulauale.
• Automäärded, -õlid, akuhape, jahutusvedelik jms. on enamasti mürgised: need ei tohi sattuda tavalisele prügimäele, vaid viidagu ohtlike jääkide kogumispunkti.
• Püüdke viibida võimalikult vähem liiklusrohketes kohtades, ärge minge sinna jalutama, eriti väikelastega.

Ülesanne

1. Vali kümme tuttavat või oma pere ja uuri:

• kas autol on katalüsaator või ei;
• millist bensiini kasutatakse;
• kas autoga sõites mõeldakse keskkonna säästmisele? Kuidas?

2. Kas kooli, kauplusesse, huviringi minekuks on sul võimalik kasutada autost keskkonnasõbralikumaid liikumisviise? Reasta need säästlikkuse järjekorras. Selgita mõne lausega.

Kooliaktsioon

1. Arvutage, mis läheb maksma terve klassi kooliskäik kas autodega või bussiga (30 õpilast). Kui palju võtab kütust buss ja auto sama maa läbimiseks ühe õpilase kohta? Kumba võimalust peate keskkonna seisukohalt paremaks?

2. Planeerige kooli läheduses üks loodusesõbralik liiklussõlm või midagi muud - näiteks jalgrattatee, haljasribaga ja ümbersõiduga autotee, parkla, kaupluse ümbrus, bussijaam, loodushoidlik ja otstarbekas liinibussiliiklus. Teavitage oma tegevusest ja plaanist ka omavalitsuse vastavat osakonda, kirjutage kohalikku ajalehte või raadiosse, korraldage arutelu koolis.

Teie kirju ootame hiljemalt 15. oktoobriks toimetuse aadressil: pk. 110, 2400 Tartu või elektronposti kaudu: toimetus@el.loodus.ee (mõlemal juhul märgusõna "Säästev areng").