Sisukord

August / September 1997

Looduslikud säilitusained - Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar

Sellest loost selgub, et kõik säilitusained, mida oleme viimasel ajal õppinud kartma, polegi ohtlikud, kui neid mõistlikult kasutada. Tutvustatakse kõige tavalisemaid looduslikke säilitusaineid, mida leidub näiteks pohlades, pihlakates, pajukoores ja kuusekasvudes .

Suure algustähega Kuusikud ja Laaned - Tiit Petersoo

Kuusega seotud kohanimedest Eestis.

Brasiilia pähkel - Kalju Kask

Suured teod - Anneli Veegen

Eestis on umbes 80 liiki maismaatigusid. Suurem osa nendest on väga väikesed, peidulise eluviisiga ja ei torka oma igapäevase aeglase "askeldamisega " sugugi silma. Ometi on meie tigude hulgas ka hästi märgatavaid ja suisa kurikuulsaid tegelasi - neid, kes paljudele aiapidajatele peavalu ja meelehärmi valmistavad.

Piiritajad - Asko Lõhmus

Juba teist kevadet jõudsid Eesti Looduse toimetusse paberile pandud linnuelamused mitmest Eestimaa paigast. Selle aasta jutukonkursil "Linnuelamus" osales 28 võistlustööd 19 autorilt. Eesti Looduse ja Eesti Ornitoloogiaühingu ühine kohtunikekogu (Uno Siitan, Fred Jüssi, Vilju Lilleleht, Jaanus Elts ja Kristel Ader) proovis välja selgitada parimaid. Üsna üksmeelselt hinnati selle aasta parimaks looks Tartu ülikooli bioloogiatudengi Asko Lõhmuse "Piiritajad".

NB! Uusi linnuelamusi ootame järgmise aasta 1. aprilliks ja loodame, et siis on osalejaid rohkem.

Meie tüllidest väikseim - Jaanus Aua

Kosilasena on isane väiketüll vist küll üks tüütumaid ja pealetükkivamaid linde - kudrutava krrip-krrip-häälitsuse saatel avaldatakse emaslinnule poolehoidu igal võimalikul juhul, kes aga tüdinult eemale sibab või siis hoopiski territooriumi teise serva lendab, isaslind püüdlikult kannul. Ja taas kordub kõik uuesti. Päevast-päeva¼

Käbilinnud - Aivar Leito

"Tök-tök-tök..." häälitseb keegi vaikselt kuuseladvas. Suur käbi potsatab otse mu jalgade ette. Kuusk on kõrge ning esmapilgul ei leiagi ma käbipoetajat üles. Siis kõlab ülalt vali "kjiff-kjiff" ja see keegi lendab joonelt naaberkuusele.

Weike mutt, haina rott ja teised pisikesed - Sulev Kuuse

Riiakate ja eraklike loomadena tuleb karihiirte vahel õige tihti ette taplusi. Selliste tülide korral ajavad karihiired rinna ette, hüppavad nelja jalaga õhku ja piuksuvad raevukalt. Kui asi kurjaks läheb, lüüakse jalaga ning hammustatakse.

Kas mutnik on hea kalapüügiriist? - Andu Kangur, Peeter Kangur

Peaaegu horisondil, seal kus veeväli ja taevas üksteiseks sujuvalt üle lähevad, on kaluripaadi siluett. Kord sööstab ta ühes suunas, siis peatub viivuks, et liikuda niisama kiiresti vastassuunas. Tüki aja pärast seesama kordub. Seal püütakse mutnikuga kala.

Käitumise ökoloogia 8. Idealistid ja piirivalvurid - Raivo Mänd

Piirivalvur sammub hommikusel patrullkäigul mööda kitsukest rada. Taamal, uttu mattunud küngaste taga laiub naabermaa, kus räägitakse võõrast keelt, kus maksab võõras raha ja lauldakse võõraid laule. Piirivalvur tõstab binokli, silmitseb korraks teraselt eemal udus kohmitsevat ähmast kuju, see osutub rahulikult rohtu näksivaks põdraks, ja jätkab siis oma jalutuskäiku...

Eesti keskkonnastrateegia - Kalev Sepp

Loodus- ja keskkonnakaitse ajaloos jääb aastaarv 1997 tähistama paljusid teedrajavaid keskkonnasündmusi nii maailmas kui ka Eestis. Selle aasta ülemaailmsetel keskkonnafoorumitel on põhjalikult analüüsitud ja hinnatud 1992. aastal ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil Rio de Janeiros vastu võetud säästva arengu põhimõtte rakendamist. 13.–19. märtsini toimus Rio de Janeiros 150 riigi osavõtul foorum RIO+5, aprillis peeti New Yorgis ÜRO säästva arengu komisjoni viies istung, mis valmistas ette ÜRO Peaassamblee säästva arengu eriistungjärku juunis.

Eestis ilmusid RIO+5 puhul mahukad ingliskeelsed trükised: "Eesti keskkond: minevik, nüüdisaeg ja tulevik" (koostaja ja toimetaja A. Raukas) ning "Eesti säästva arengu ülevaade" (A. Raukas ja R. Ratas). 12. märtsil võeti Riigikogus vastu Eesti keskkonnastrateegia. Eesti looduskaitse selle aasta sündmuste loetellu lisandub veel septembris Tallinnas peetav rahvusvaheline konverents "Seitsesada aastat looduskaitset Eestis".

Linnukaitse püsivalt päevakorral - Toomas Jüriado

EOÜ tänavuse talve ja kevade alguse kaks tähtsaimat laiale liikmeskonnale suunatud ettevõtmist olid pühendatud linnukaitsele.

Mis on maailma hapnikufond? - Ann Marvet

* Saame teada, et fondi põhieesmärk on toetada suunda säästvale arengule ja sellega on esialgu liitunud Prantsusmaa, Inglismaa, Šveits, Holland, USA, Venemaa ja muidugi Eesti… Asutajaliikmeks võib pidada end igaüks, kes on omandanud margipaari, millest ühel on kujutatud Eesti ürgmetsa (F. Jüssi foto), teisel rannikumerd (L. Lõhmuse foto). Neid marke saab osta ka "Eesti Looduse" toimetusest

Kuidas elavad haruldased taimed? - Mari Reitalu

Viidumäe looduskaitseala probleemid läbi nelja aastakümne.

Kühvliga metsa raha järele? - Ulve Pihlik

Millist kahju teevad looduses marjakühvlid?

Jõhvikasoos on kühvlid keelatud - Ann Marvet

Keskkonnaministri vastava määruse tutvustus.

Liiklus - Külli Kalamees-Pani

Milline keskkonnaoht lähtub liiklusest ja kuidas end kaitsta?

Pildikirjad Matsalust - Tiit Leito

Maakatte satelliitseire - Kiira Aaviksoo

Tutvustatakse uut, nn. Rootsi ajajärku Eestimaa kaardistamisel – andmete hankimisest kasutajani.

Himaalaja paradokse - Ülo Suursaar

Kuidas näha putukaid? - Urmas Tartes

Miks pildistan just neid veetlevaid liblikaid, kentsakaid mardikaid, suursuguseid kiile - ühesõnaga putukaid?

Udu - Fred Jüssi

Mis on vereta jaht? - Peeter Ernits

Fotokütt peab püssiga mehega võrreldes märksa nutikam ja osavam olema. Relvaga võib looma edukalt ka mitmesaja meetri kauguselt niita. Fotopüss, olgu nii võimas kui tahes, nõuab palju enamat. Aprillikuistes Väätsa metsades osutus 1997. aasta parimaks fotokütiks Arne Ader.

Jussi lehekülg - Juhani Püttsepp

Eesti antropoloogia käekäigust. Juhan Aul - 100 - Gudrun Veldre

Miks hakkab tütarlastel peale 14. eluaastat kehakaal vähenema? Kui kehakaalu langus lastel oleks valdavalt majanduslikest põhjustest tingitud (toidu nappus), oleks ootuspärane, et enam väheneks poeglaste kehamass. Võimalik, et valdavaks põhjuseks on ideaalide muutused ja need mõjutavad suuremas osas just tütarlapsi (alates Barbie nukkudest lõpetades missindusega). Sellised on tänapäeva Eesti antropoloogia probleemid...

Loodusfoto konkurss noortele

Jakob von Uexkülli Keskus kuulutab välja III noorte loodusfoto konkursi.