Udu

Fred Jüssi

Rannast jõudis metsa sõnum: mere ääres on udu. Sügisel niisugune uudis eriti ei üllata, aga nüüd tuleb küll haarata fotokott ning kolmjalg, istuda jalgrattale ja kihutada!

Udu keset augustipäeva võib anda maailmale sootuks teised mõõtmed ja võimalusi, millest päikesepäevadel unistadagi ei maksa. Udu liigendab maastiku ja muudab tuntud paigadki uueks, udu mahendab piirjooni ja loob erilise meeleolu. Mõnikord on tunne, et udus kulgeb isegi aeg teisiti.

Kuulake varese vaakumist ja küla hääli udumüüri taga ja püüdke ära arvata, mida teeb ilm helidega, aga ärge unustage vaadata värve ümberringi. August on küll hommikuste ja õhtuste udude aeg, aga udu keskpäevavalguses on otsekui ilmutus. Nüüd näitab maailm erapooletult oma tõelisi värve, millel muudel aegadel ikka nende muude aegade varjundid juures. Kas see on veel üks valguse suuri saladusi?


Foto [Õngu rand Hiiumaal, 19. august 1995]: Fred Jüssi
Nikon AF2020, Nikkor 2.8/24 Fuji RDP II, kolmjalg.