|
10 000 aastat tagasi – jää taandudes laius Endla nõos jääpaisjärv, millest kujunes Suur-Endla järv (3480 ha).
Nõo madalamates osades algas soostumine.
5000–3500 aastat tagasi – Endla järve ääres tegutsesid noorema kiviaja kalurid. Sellest annavad tunnistust Juta kivi juurest leitud kivitalb, kaabitsad ja võrgukivid.
1661 – Kärdes kirjutati alla rahulepingule, mis lõpetas Vene–Rootsi sõja.
1792 – valmis Norra mõisahoone, Eesti varaklassitsismi pärl, ning tiikide ja kanalite süsteemiga park.
1871–1872 – Vaimastvere mõisnik laskis kaevata 5 km pikkuse Uusjõe Endla järvest läbi Sinijärve Põltsamaa jõkke.
1910 – Balti Sooparanduse Selts rajas Toomale sookatsejaama, mis erinevate nimede all tegutses
1989. aastani.
1923–1939 – Toomal töötas õpetajana ja uurijana Eesti palünoloogia rajaja P. W. Thomson.
1923–1940 – ilmus aperioodiline ajakiri “Sookultuur”.
1928–1944 – Toomal töötas sookultuuri ja maaparanduse kool.
1947–1960 – Tooma soouurijad inventeerisid esimest korda kogu Eesti sood.
1947–1958 – Endla soostiku kompleksuuringutel osales noori uurijaid mitmetest teadusasutustest.
1950 – rajati Tooma soohüdroloogiajaam, mis töötab tänini.
1970 – V. Masing tegi ettepaneku võtta Endla soostiku keskosa rahvusvaheliselt tähtsa märgalana looduskaitse alla.
1980 – loodi kohaliku tähtsusega Norra allikate ja Endla soo kaitseala.
1981 – moodustati Endla–Oostriku sookaitseala.
1985 – loodi Endla Riiklik Looduskaitseala.
1997 – looduskaitseala arvati rahvusvahelise tähtsusega märg- alade (Ramsari alade) hulka.
|
