Toimetaja eessõna

Ann Marvet

Oktoober kutsub sügise viimaste värvide ja looduse une-eelse rahuga. Tühjaks jäänud randadel lõõtsub tuul, metsades varisevad lehed, laotuses sõuavad kurgede kolmnurkahelad. Kõige vähem on sellest lahkumismeeleolust haaratud rabad. Tõsi, värvid on teised kui kevadel: jõhvika- ja küüvitsaõite roosa on välja vahetanud sinikalehtede erkpunane, sookailuõite helendus puude all asendunud laugastelt tõusvate udulinikutega. Ja valgus on teine. Aga maastik tervikuna püsib – nii nagu aastasadu, ka aasta ringi.

Üle hulga aja ilmub Eesti Loodus taas erinumbrina. Seekord läheme Endla soostikku, sealsele looduskaitsealale. See on meil üks paremini ligipääsetavamaid soostikke (pealegi üsna Eestimaa keskel), kus loodusehuviline leiab väga palju huvitavat: eri mõõtu rabamassiivid, metsa peidus Eesti suurimad allikad, mitmesuguse suurusega omanäolised järved, aga kui olete terase silma ja kõrvaga, siis veel haruldasi taimi, salapäraseid metsa- ja soohääli, meeldejäävaid kohtumisi siinse looduseriigiga.

Ajakirjanumbrit kokku pannes oleme mõelnud nii neile, kes tahaksid lugeda midagi teaduslikku ja talletada andmeid, neile, kes otsivad ajakirjast elamuslikku, kui ka neile, kes sooviksid ise avastama minna.

Teadushuvilistele on mõeldud eelkõige Kiira Aaviksoo, Heidi Kadariku ja Katrin Möllitsa artikkel looduskaitseala taimkatte kaardistamisest tänapäevameetodil, samuti Mati Ilometsa ülevaade rahvusvahelisest teadusprojektist – uurimisalaks Endla soostik. Teenekas soodeuurija August Loopmann selgitab vee liikumist rabas. Sellest, kui kaua ja kuidas on siinseid soid uuritud, saate teada Vambola Maavara, Viktor Masingu ja Andres Kimmeli vahendusel.

Rohkem või vähem teadusandmestikku Endla looduskaitseala kohta sisaldab enamik siin pakutud palasid, ent nad on eri raskusastme ja suunitlusega. Mitmed neist kutsuvad lugejat ise kogema, olgu siis allikate avastusretkel (Katrin Möllits) või matkajaile kõige kättesaadavamas rabas kõige tavalisemaid kiile vaadeldes (Götz Ellwanger, kes käib Endla looduskaitsealal külalisteadlasena Saksamaalt). Saame tuttavaks siinsete järvedega (Katrin Möllits, Aivar Leito, Eldor Traks), räägime allikate kristalsest ja rabade tõmmust veest (Arvo Järvet) ning piilume orhideede kasvumaile (Ülle Püttsepp). Selgub seegi, kuidas suhtuvad meisse, rabas käijatesse, loodus- kaitseala päriselanikud (Aivar Leito). Kai Kimmeli avalugu võtab kõige oluli- sema kokku, selle juurde on lisatud ka arv- ja ajaloo- andmeid, erinumbri lisana ilmuvast Keskkonnaminis- teeriumi Teatajast leiate aga sõna-sõnalt kõik selle, mida on Endla looduskaitseala kohta sätestatud seaduse alusel.

Retkehimuliste tarvis oleme köitnud ajakirja keskele voldiku kaitseala kaardiga – head teed! Endla looduskaitsealale tasub minna kohe, kui olete selle ajakirjanumbri läbi lugenud. Oktoobrimatk rabasse? Seda peab ise kogema.