Eesti vägevaimad kuused

Fred Puss

TSUURA KUUSK

Eesti paikneb küll hariliku kuuse levila keskel, ent hiiglasi meil palju ei ole, ka puutumata metsades mitte.

Eesti kõrgeimatest kuuskedest oli juttu aprillinumbris (lk. 146): teadaolevalt pikim kuusk kasvab Tartumaal Järvseljal ja ta küünib 45 meetrini. Samas kutsuti projektis “Eestimaa puud” osalejaid otsima kuuse aastal veel kõrgemaid. Selliseid paraku ei leitud. Rekordpuudele on kõige lähemale jõudnud Nigula looduskaitsealal kasvavad kuused. Üks hiiglane Urissaare metskonnas küünib 42 meetrini (ümbermõõt 225 cm) ning kaks 41 meetrini (ümbermõõdud 215 ja 205 cm). Puid mõõtsid Kilingi-Nõmme keskkooli õpilased Enn Vilbaste ja Aivar Sakala juhendamisel. Senistel andmetel kõige kõrgem kuusk (53 m, langetati 1948. aastal) on kasvanud samuti Kilingi-Nõmme lähistel, nii et sealkandis tasub tugevatel kuuskedel silma peal hoida.

Kus kasvavad Eesti kõige jämedamad kuused? Selliseid, mille tüve ümbermõõt ületab 300 cm, on teada vaid 14. Varasematest aegadest on teada nii jämedaid, millega ükski tänapäeval kasvav kuusk võistelda ei saa. Raamatu “Tartumaa” (1925) andmeil küündisid praeguses Jõgeva maakonnas asuva Roela Suurmetsa Leivakuused 450 sentimeetrini. Nad saeti maha eelmise sajandi lõpul. Praegu kasvavatest kuuskedest on jämedaimad:

1. Tsuura kuusk Valgamaal Lükardi külas Tsuura talu lähedal mäeveerul. Puu on küll kaheharuline, kuid rinnakõrgusel veel ühe tüvega, mille ümbermõõt on 426 cm; puu kõrgus küünib 25 meetrini (1995). Maapinnal ulatub tüve ümbermõõt 437 sentimeetrini, 140 cm kõrgusel on harud 274 ja 240 cm. Talu perenaine räägib, et keegi tähtis mees istutanud selle puu mingi sõja ajal. Kes ja millal, ei tea. Olevat 300-aastane, aga perenaise arvates pole nii ütlejad asjatundjad.

2. Kuuskede kuningas, mis kasvab Pärnumaal Surju vallas endises Lambakülas Raja talu põllu servas (praegu Kilingi metskonna kvartalil nr. 63). Puu ümbermõõt on 420 cm, kõrgus 33,5 m. Tüvi haruneb juba 130 cm kõrgusel kolmeks võrdseks haruks, mis omakorda harunevad 7 m kõrgusel kaheks. Kokku on Kuuskede kuningal kuus latva. (Pärnu keskkonnaameti andmed, 1990)

3. Kuusk Viljandimaal Mägiste külas, Halliste–Riia maanteest 1,5 km põhjas, kuivendusobjekti lääneservas. Huvitava kujuga puu ümbermõõt on 357 cm.

4. Suurim pargikuusk kasvab Tartumaal Mäksa mõisapargis. Tema pahkliku tüve ümbermõõt on 352 cm, kõrgus 20 m (1996). Oksad on puul hõredad, okkad pruunikad, kuid kuivamisoht teda ei ohusta.

5. Viieharuline Hargnev kuusk Hiiumaal Kauste külas, tee ääres kasvavast Kandlemännist 250 m idas. Tüvi 340 cm, kõrgus 17,5 m.

6. Tartumaal kasvab veel üks hiigelkuusk: tüvi 334 cm, kõrgus 35 m. Väike-Kambjast Suure-Kambjasse viivast teest vasakul metsas (kvartal nr. 21) kasvavat puud on iseseisvalt raske leida.

7. Võrumaal Pältre küla lähedal Kirikumäe tee ääres kasvaval Lühterkuusel on üheksa latva, mis kasvavad kõik ühel joonel. Puu ümbermõõt on 330 cm ja kõrgus 25 m (Võru keskkonnaameti andmed, 1990; vt. ka EL 1968, nr. 4).

Kirjeldatud seitsmest kuusest on looduskaitse all kõik peale neljanda. Teistest kolme meetrit ületavatest puudest ei ole kaitse all ühtegi, kuid olgu nad siin esitatud:

327 cm - Harjumaal Suure-Tsitre end. mõisa kohal (mõõdetud 1990); 315 cm - Valgamaal Vidrike mõisapargis (1996); 314 cm - Harjumaal Vihterpalu mõisa lähedal (Noorus, 1977); 313 cm - Harjumaal Suure-Tsitre end. mõisa kohal (1990); 313 cm - Tartumaal Mäksa mõisapargis (1996); 310 cm - Harjumaal Padise valla Kasepere küla Alema talu põllu servas (Metsaordu andmed, 1996, mõõtnud Piret Laht); 303 cm - Tartumaal Pangodi lähedal metsas (vt. EL 1991, nr. 4).

Võrdluseks naabermaade hiigelkuuski: Soome jämedaima ümbermõõt on 480 cm, Lätis 370 cm. Euroopa suurimaid kuuse perekonna esindajaid, sitka kuusk, kasvab Suurbritannias Devoni krahvkonnas (ümbermõõt 810 cm, kõrgus 46 m).

Millised on rahva seas kõige tuntumad kuused? Rahvajutte silmapaistvate kuuskede kohta on kirja pandud 76 juhul, kõige rohkem Võru- ja Viljandimaal (15) ning Tartumaal (13). Näiteks: Urvaste khk., Vastse-Antsla vallas Sälgusmäel kasvanud Armukuusk. Selle kõrval olnud kivi, millega taevataat tahtnud kuuske puruks lüüa, sest palju noori minevat seal puu all armastades hukka. Ligi kolmandik tuntud kuuskedest (24) on olnud pärimuste kohaselt hiie- ja ohvrikuused.

Ka kuusepuu kohta üldiselt räägib rahvasuu huvitavaid lugusid.

Miks kuusepuu põledes praksub? Vanakuri on peeretanud vasta kuusepuud ja nüid alati praksub ta põledes. [ERA II 167, 125 (8), < Koeru khk]

Kurat saatnud oma poja ilma tegema kurja. Poeg naelutanud kuusepuu okkaid täis, sittunud toome põõsasse ja pööranud pihlakad keerdu. Kurat kiitnud poega. Enne pole olnud kuusk nii okkaline, toom nii lõhnav ega pihlak nii keerdus. [E 4211-4212 < Põlva] (Sarnaseid jutte on veel Vigalast, Kullamaalt, Koerust, Märjamaalt).