Sisukord

November/Detsember 1997

Lugejale - Uno Siitan

TAIMED

Eesti vägevaimad kuused - Fred Puss

Eesti kõrgeimad kuused kasvavad ikka Järvseljal (45m), nende lähimad teadaolevad võistlejad Nigula looduskaitsealal (42 m). Meie jämedaim on praegustel andmetel Tsuura kuusk Valgamaal (ümbermõõt 1,3 m kõrgusel 426 cm.

Kuused ja inimesed - Mall Hiiemäe

Lugu kuusest rahvapärimustes ning jõulupuuna.

Preilikivi kuusk - Mauri Mändoja, Heino Kasesalu

Käbi ei kuku kännust kaugele - Raul Pihu

Kuuse selektsioonist läbi aegade.

Paberi- ja pillipuu - Udo Veibri

Kuuse puidust ja selle kasutamisest.

Kuusevaik on mitmeti väärtuslik - Urmas Kokassaar

Kus ja kuidas vaik tekib ning milleks seda on kasutatud?

Vaat, milline kuusk! - Andres Koppel

Rahvuspuu - Andre Hinn

Kaunis kuusk Pühajõel - Hella Voore

Nad leidsid oma puu - Jaanika Ruusmaa

Vahekokkuvõte loodusprojektist "Eestimaa puud"

Kaks mõistatamise lugu projektis "Eestimaa puud" osalejatelt

Sarapuupähkel - Kalju Kask

LOOMAD

Möödunud varakevadel ajalehes Postimees ilmunud artikkel “Huntide kaitseks” päästis Eesti jahimeeste seas valla pahameeletormi. Et ajaleht pole põhjalike arutelude kajastamiseks kõige sobivam koht, siis võtab Eesti Loodus jutujärje üle. Selles numbris avaldatud kirjutised on meie tuntumatelt hundiuurijatelt. Ent mis saab edasi, kas Eesti peaks laskma huntidel rahus elada või asuma siinsete huntide arvukust reguleerima, eirates rahvusvahelisi kokkuleppeid? Toimetus kutsub kõiki oma arvamust välja ütlema.

Huntidest ja tontidest - Tiit Randveer

Kuidas loendada suurkiskjaid? - Harri Valdmann

Kellest toituvad Eesti hundid? - Arnold Looga, Ott Koppa

Huntidega koos - Evi Adder

Kurge kirvega ei püüa - Aivar Leito

Sookurge on meil kaua ja üsna põhjalikult uuritud, kuid kaugeltki mitte kõigile küsimustele ei ole veel vastust leitud. Tänavusel aastal pöörati sellele linnuliigile suuremat tähelepanu, sest just sookurg oli seekord Eesti Ornitoloogiaühingu väljavalitu.

Ühe linnu lugu - Kadri Niinsalu

Jutuvõistlusel "Linnuelamus" II-III koha saanud võistlustöö.

Muinasjutuline suudlus - Elsa Ausmees

Jutuvõistlusel "Linnuelamus" II-III koha saanud võistlustöö.

Harjusest - vähetuntud vääriskalast Eestis - Raul Pihu

Käitumise ökoloogia 9: Veel kord Saalomoni sõrmusest - Raivo Mänd

LOODUSKAITSE

Kas meie lähim elukeskkond on loodusesõbralik? - Külli Kalamees-Pani

Viimane osa noortesarjast "Säästev eluviis", milles õhu ja vee puhtuse juurest jõutakse oma koduõue ja tuppagi.

Selle aasta Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia laureaadid on Hella Kink ja Juhan Lepasaar

Keskkonnaminister Villu Reiljan ütles preemiaid kätte andes, et kümne väärika kandidaadi seast valiti välja üks teadus-, teine rohujuure tasandilt, omavahel võrdsed.

Visiitkaart: Türgi ja Ukraina

MAAST JA ILMAST

Ida-Alpide Dolomiidid ehk pasteldega Euroopa Liidus - Kristel Ader

Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik, moodustades Kesk-Euroopa lõunaosas 1200 km pikkuse ja 135–260 km laiuse kaare. Sügav org jaotab mäestiku kaheks: Lääne- ja Ida-Alpideks. Kõrgemad tipud asuvad Lääne-Alpides (Mont Blanc 4807 m), Ida-Alpid koosnevad põhiliselt madalamaist lubjakiviahelikest (Dolomiidid, Salzburgi ja Karni Alpid). Mäestik on 1800 meetrini metsane, kõrgemal, 2300 meetrini on lähisalpiinne vöönd, veel kõrgemal alpiniidud, igilumi ja liustikud.