Kas meie lähim elukeskkond on loodusesõbralik?

Külli Kalamees-Pani

Keskkond, milles elame, on meile äärmiselt tähtis: sellest sõltub ju tervis, hea enesetunne, töövõime, aga ka meeleolu ja pingevabad suhted.

Meid ümbritsev keskkond kujuneb paljude tegurite koosmõjul: õhu ja vee seisund, haljastus, sisekujundus, ehitusmaterjalid, värvid, lõhnad... Näiteks, raske on õppida koolis, mille eest kulgeb automagistraal (õhk on paks heitgaasidest). Lausa kole on elada tehase naabruses, kui see haisutab õhku või teeb suurt müra. See põhjustab pinget ja ebameeldivat tunnet, rääkimata otsesest ohust tervisele. Ometi peavad paljud meist seda kõike taluma.

Ka elu liiga kivises paneelmajade linnajaos tundub väsitav. See tähendab, et meie ümbrus peaks olema kujundatud vaheldusrikkaks ja hõlmama kindlasti rohelust: parke, haljasalasid ja -ribasid, mängu- ja spordiväljakuid, põõsastuid, veekogusid, jalakäija- ja jalgrattateid. Igapäevaelu peab olema kaitstud suurema saasta ja müra eest.

Meeldiv keskkond loob eeldused heaks stressivabaks tööks, vähendades pingeid ja agressiivsust, parandades suhteid inimeste vahel ja hoides meie tervist. Sellest kõigest aga sõltub täisväärtuslik elu - elame ju ainult üks kord!

Õhu seisund

puudutab meid kõiki ja eriti valusalt siis, kui see on saastunud kodu või kooli ümber. Õhku rikuvad põhiliselt liiklussaast, tööstusettevõtted, katlamajad (ka eramajade korstnad), kulu põletamine...

Saasteained võivad olla väga mitmekesised ja erisuguse toimega: vingugaas, tolm, lämmastiku- ja väävligaasid, süsivesinikud, aga ka müra. Igal juhul tuleks võimaluse korral saastunud piirkondi vältida. Saaste toime sõltub ka ilmastikuoludest, teatud tingimuste kokkusattumisel võib saastus kujuneda ohtlikumaks kui tavaliselt. Näiteks tuulevaikuses, kui õhk ei liigu, ka tiheda udu korral, vahel sombuste ilmadega, mil saastunud õhk püsib madalates õhukihtides maapinna lähedal. Siis võib tekkida sudu (tuleneb sõnast suitsudu) - suitsust mürgine udu. Suduoht varitseb ka pilvitu ilmaga fotokeemiliste reaktsioonide tagajärjel heitgaasidega saastunud õhus. Selline keskkonnapilt kujuneb vahel tiheda liiklusega linnades ja tööstuspiirkondades.

Kuidas end kaitsta? Õhusaasta tõkestavad mingil määral haljasekraanid, ümbritsegem kodu ja kool hekkidega. Eriti tõhus teede ääres on mitmerealine haljasriba (koosneb tihedatest põõsastest ja puudest).

Kui töökoht asub saastunud keskkonnas, siis püüdkem veeta teine osa oma päevast (nädalast, aastast) puhtamas keskkonnas: haljastatud elurajoonis, looduses sportides ning matkates, puhkuse ajal kindlasti kusagil väljaspool linna.Tundide viisi ei ole tervislik viibida ka tiheda liiklusega kaubanduspiirkondades (näiteks Tallinna ja Tartu kesklinna kaubamajades) - valige sisseostude tegemiseks puhtam piirkond.

Seiskem keskkonnasõbraliku planeerimise eest: nõudkem omavalitsustelt, et rajataks suurliiklusele ringteid, ei lubataks tihedat liiklust puhke- ja kaubanduspiirkondades, loomulikult ka elurajoonides, et kavandataks otstarbekad haljasalad jne. Siin saab sekkuda igaüks - uurides, mis toimub kodukandis. Kõik planeerimiskavad tuleb ju avalikustada ja küsida ka rahva arvamust. Olgem ise tähelepanelikud ning teadkem oma õigusi ja võimalusi.

Vee puhtus

Kõigile meeldib viibida järve või tiigi, jõe või mere ääres. Kui aga vesi haiseb, on mudane ja roheline, seal ujub joogipurke, põhjast paistavad pargipingid ja prügikastid...

Vee kaitsest rääkisime pikemalt Eesti Looduse mainumbris, kus jõudsime järeldusele, et pisut sõltub siingi igaühest meist. Ärgem siis unustagem sedagi, et vesi on paljude elusolendite (linnud, kalad, paljud väikesed loomad jne.) elukeskkond.

Vee puhtus sõltub otseselt puhastusseadmete olemasolust linnas ja mujal. Kui linnade ja teiste asulate puhastusseadmete ehitus oleneb eelkõige riigi võimalustest (rahakotist) ja sageli ka välisabist, siis kodutalus võib seda ülesannet täita lihtne pinnasefilter ja settekaev. Mitte kusagil ei tohi puhastamata vett juhtida veekogusse.

Korras ja haljastatud ümbrus

Vaadake kriitilise pilguga oma kodu või kooli ümbrust: kas seal oleks võimalik midagi muuta? Ehk saaks istutada sinna puid-põõsaid, mis looksid elutingimused lindudele, siilidele, oravatele, karihiirtele, putukatele... Lääne-Euroopa tihedalt asustatud maades pööratakse suurt tähelepanu inimkaaslejate liikide eluvõimalustele. Oluline on, et suured põldude alad oleksid liigendatud metsatukkadega, et (kiir)teed ei lõikuks läbi loodusalade, kultuurmaastikud ning inimasulad peaksid aga sisaldama rohelisi puhkealasid. Ja on ju vana tõde, et elustik muutub mitmekesisemaks seal, kus kasvab eri vanuses puid ning nende alla ning vahele on raatsitud jätta ka põõsaid. Alt lagedaks raiutud ja puhtaks rehitsetud pargid on eluvaesed. Linde aitavad juurde meelitada ka pesakastid. Põõsastik veekogu ümber toimib aga pinnasefiltrina, mis ei lase kogu saastel (näiteks väetisel) imbuda vette.

Kui hakkate kodu või kooli ümber aeda (haljastut) rajama, siis alustage ikka plaanist ja asjatundjate nõuannetest: iga taim vajab kasvamiseks aega, ruumi, piisavalt valgust ja toitaineid... Seda tuleb arvestada puude vahekaugusi määrates (et paarikümne aasta pärast ei peaks oma istutatut maha saagima). Põõsastiku planeerimisel peab teadma eri liikide valgusnõudlikkust, õitsemise aega, võra kuju, lehtede värvust, aga ka mürgisust. Puu alla ei sobi valguslembene põõsas, lasteaeda selline, mis kannab pilkupüüdvaid mürgiseid vilju. Kena on, kui värve ja õitsemist jagub aasta ringi: näiteks varakevadel õitseb forsüütia, kogu suve on kaunid kirjude lehtedega kontpuud, talvel püsivad rohelisena igihaljad jugapuud ja elupuud.

Igaühest meist sõltub mingil määral ka juba olemasoleva haljastuse säilimine: ärgem lubagem linnades maha võtta elujõulisi puid - puu kasvab suureks terve inimea vältel. Kui istutad puu, siis tema ilu ja elujõudu näevad alles sinu lapsed ja lapselapsed. Selles mõttes on jutt asendusistutusest petlik lahendus elujõuliste puude mahavõtmisel.

Meeldiv sisekujundus ja puhkenurgad toataimedega

Kuidas tunnete end paksult mööblit täis tuubitud või näiteks ülerahvastatud ja õhutamata toas? Samas olete ehk kogenud, kui hea, kerge on olla kena sisekujundusega ruumis, mida kaunistavad toataimedega puhkenurgad, või ehk koguni akvaariumid ja väikesed purskkaevud. Mõelge, kus olete midagi sellist näinud ja kas ei saaks ka oma koolis teha muutusi selles suunas. Vahest siis kaoksid ka kritseldused seintelt, lõhkumised ja kõik muu, mis tuleneb suuresti stressist.

Sisekujunduses on otstarbekas valida selliseid materjale, värve, peitse, mis ei erita õhku mürgiseid aineid ja ebameeldivat lõhna: need tekitavad tihti allergiat või kroonilisi haigusi, mille algpõhjust on väga raske hiljem määratleda. Näiteks osa puitlaastplaate eritab õhku mürgiseid ühendeid, samuti puidupeitsid, välitöödeks mõeldud remondivahendid jne.

Ei ole normaalne, et pool aega oma elust veedame kohas, mis otseselt rikub tervist ning tekitab tugevaid pingeid.

Ja lõpuks jõuame tagasi sinna, millest jaanuaris alustasime - kõigi keskkonnapahede vastu aitab kõige paremini

säästev eluviis

See peaks kujunema meie elu põhihoiakuks, olgu siis jutt veest ja energiast, prügi sorteerimisest või jäätmeid tekitavast ohjeldamatust tarbimisest nii kodus, koolis kui ka tööl.

Selline keskkonnahoiak on kui päästerõngas olukorras, kus saastus on hakanud ületama Maa taluvusvõimet. Meiegi mure on, kuidas rakendada riigikogus vastu võetud säästva arengu seadust. Võtmeks on sel aastal valminud Eesti keskkonnastrateegia (vt. EL 8/9. numbrist), mis omakorda ootab tegevuskava... Keeruline, aga samas ka lihtne, sest lõpuks sõltub ju kõik meie kohalikest omavalitsustest, keda saame mõjutada just meie ise.

Mida siis teha? Ise ja kohe praegu...

o Järgida kõiki neid soovitusi, mida oleme noortesarjas aasta jooksul andnud ning püüda mõjutada ka oma sõpru, perekonda, naabreid...

o Jälgida, kas kohalik omavalitsus teeb keskkonda säästvaid otsuseid. Teil on õigus nõuda, et igasugused otsused ja plaanid avalikustataks ning öelge siis oma arvamus. Kui vaja, siis korraldage pikette ja muid meeleavaldusi. Ärge jääge ükskõikseks, sest tänased kaugeleulatuva mõjuga otsused võivad olla kasulikud praegustele võimulolijatele, kuid rikkuda teie elutingimused tulevikus.

Ülesanne

1. Võrrelge kaht kodu keskkonnasõbralikkuse seisukohalt. Kui mõtlete läbi erisugused säästlikud variandid, tuleb teil kindlasti häid ideid, kuidas muuta oma kodu tervislikumaks ja meeldivamaks.

2. Mõelge, mil viisil saaksite osaleda oma kodukoha planeerimises ja kujundamises: kust konkreetselt peaksite leidma teavet ja kelle poole oma ettepanekutega pöörduma.

Kooliaktsioon

Mida võiks teie kooli ümber ja sees teha teisiti, lähtudes säästlikkusest ja keskkonnasõbralikkusest? Tehke ise (kaasates ka kooli juhtkonda) plaan oma kooli sisekujunduse ja ümbruse muutmiseks - loomulikult selline, mis oleks ka teostatav.

Teie vastuseid ootame hiljemalt jõulupostiga toimetuse aadressil: pk. 110, 2400 Tartu või elektronposti kaudu: toimetus@el.loodus.ee (mõlemal juhul märgusõna “Säästev areng”).