Hea lugeja! |
Inimene on looduse osa, meeldigu see meile või mitte. Veidi pateetiliselt ja lihtsustatult väljendades seisab inimkond raske valiku ees. Kas rohkem edu sümboleid autosid või rohkem looduskaitsealasid? Esimest teed minnes sõidab inimkond suure tõenäosuse ja kõigi mugavustega olematusse. Teine tee jätab lootuse ja võimaluse. Kapital, kasum, raha on võimas jõud praeguses maailmas. Ometigi jõuab üha enamate inimeste teadvusse, et kasum ilma elamiskõlbliku keskkonnata polegi kasum, vaid selge kahjum, lootusetu investeering ei kuhugi. Niipalju siis turumajandusest! Aga õilsamgi idee ei realiseeru ilma rahata – paraku! Nii vajab ka ajakiri Eesti Loodus seda balzaclikku šagräännahka, et olla ja tuua inimesteni looduse suure majapidamise ilu ja valu. Raskustele vaatamata oleme optimistid. Usutavasti on lugeja märganud, et tänavuse aasta numbrid on olnud tublisti mahukamad, värvikirevamad ja ehk ka sisukamad. Ja seda kõike tellijale hinda tõstmata. Võimalikuks on see saanud ainult tänu headele autoritele ja olulisele rahalisele toetusele. Siinkohal tahaksin toimetuse ja tuhandete lugejate nimel öelda siirad tänusõnad ühelt poolt autoritele, kes tagasihoidlikule honorarile vaatamata oma kirjatööd ja pildid ikka meie ajakirjale toovad ning teiselt poolt kõikidele rahaga abistajatele, eelkõige aga Keskkonnaministeeriumi ja Perioodika aktsiaseltsi juhtidele, Eesti Keskkonnafondi nõukogule, Eesti Kultuurkapitali nõukogule, haridusminister prof. Mait Klaassenile, Eesti Keskkonnafondi Tartumaa osafondi nõukogule ning pika nimega institutsioonile, mida lihtsuse mõttes nimetame hasartmängufondiks. Ainult tänu sponsoritele said Eesti Looduse sel aastal kõik meie üldhariduskoolid ja ajakirja mahtu suurendades võisime avaldada rohkem huvitavat lastele. Tulemus: lapsed reageerisid märksa elavamalt kui varem ajakirja kutsele kaasa mõelda ja tegutseda, paljud bioloogia- ja geograafiaõpetajad tänasid abi eest nii tundide sisustamisel kui ka laste suunamisel loodusesse. Söandan väita, et kõik siin nimetatud abistajad investeerisid parimal viisil – lastele, tulevikule. Järgmisel aastal saab Eesti Vabariik 80-aastaseks ja ajakiri Eesti Loodus 65-aastaseks. Püüame olla juubeliaastate väärilised. Ehk õnnestub anda välja mahukas erinumber, mille tõlgime ka inglise keelde tutvustamaks meie väikese, aga kauni loodusega maa väärtusi laiale maailmale. Maailm maailmaks, eelkõige teeme ajakirja omaenda rahvale. Et aga pakkuda parimat ning oodatavat, loodame saada Teilt, head lugejad, võimalikult palju vastuseid toimetuse küsitlusankeedile. Ainult nii, lugejate aktiivse kaasamõtlemise toel, suudame ka edaspidi anda välja head ajakirja. Peatoimetajana lisaksin ankeedile veel ühe küsimuse. Kas peaksime senisest rohkem käsitlema ajakirja veergudel ka inimest ennast? Loomulikult ajakirja suunitluse kontekstis, mitte seltskondliku klatši tasemel. Kirjutage meile ikka ja jälle nagu tänavugi! Olen veendunud, et meie ajakirja lugejad on kõik need vaimselt aktiivsed inimesed, kes ikka ja alati tahavad maa- ilmast midagi uut teada saada. Meeldivat aastavahetust Uno Siitan |