Puude juurde

H. Relve, 1998

Eesti Loodusfoto, 216 lk.
Täisvärvitrükis,
kõvad kaaned.

Kui oled aastaid huvitunud puudealasest ja pärimuslikust kirjapandud materjalist, vestelnud inimestega, kes samuti ühel või teisel põhjusel puudesse kiindunud, ja mis kõige tähtsam, ise lahtiste silmadega puude ja põõsaste seltsis viibinud, siis hakkab puude kohta tekkima mingi terviklikum kujutluspilt. Iga puu hakkab paistma nagu omaette isiksus kordumatute näojoonte ja iseloomuga. See raamat on minu pikaajalise puudekiindumuse vili. Portreteerin siin puid nii, nagu ma neid olen õppinud nägema.[…]

Mida tähendab raamatu pealkiri “Puude juurde”? See võib märkida teed, mille kaudu puudele ligemale jõuda. Tänast, asjade maailma kütkeisse aheldunud inimest kummitab rohkem kui varem võõrdumine loodusest ja looduse loomulikust kulgemisest. Kergesti ununeb, et sisemist tasakaalu tagab lähedasem suhe loodusega, kõigi meid ümbritsevate olevustega alates puudest ja lõpetades ligimestega.

Kuid pealkirjal “Puude juurde” on veel teine, keeleline tähendusseos. Sõnal juurde on selge ühendus sõnaga juur. Öeldakse, et puudel on juured ja inimene otsib oma juuri. Mingis mõttes vajame eluliselt juurdumist, kuid ei saavuta seda kunagi nii hästi kui puud. Püüd puude juurde on suundumine täiusliku eesmärgi poole, kuhu tasub pürgida ka siis, kui sinna päriselt kunagi välja ei jõuta.

(Raamatu saatetekstist)