Kofeiinirikkad taimed - needus või õnnistus?

Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar

KOHVIPUU ON MADAL IGIHALJAS PUUKE VÕI PÕÕSAS, MIS ÕITSEB MITU KORDA AASTAS. KOHVIPUU ÕIED ON VALGED JA LÕHNAVAD, TUMEPUNASTES LIHAKATES VILJADES ARENEVAD SEEMNED (ÜHES VILJAS KAKS SEEMET), NN. KOHVIOAD, MIS SISALDAVAD 0,6-2,7% KOFEIINI.

Kofeiini sisaldavaid taimi on looduses palju, liikide arv küünib kuuekümneni. Kohvipuu viljad, teepõõsa lehed, kakaopuu seemned, koolapähklite ekstrakt, merisibula sibulad – see on vaid väike loetelu kofeiinirikastest taimesaadustest, mida inimene küllaltki tihti kasutab. Eestis küll selliseid taimi looduses ei kasva, kuid kofeiinirikkaid jooke pruugitakse palju. Mis see kofeiin siis ikkagi on ja kuidas ta mõjub meie organismile?

Kofeiin on olemuselt tüüpiline taimne alkaloid

Alkaloidid (tänapäeval tuntakse üle kahe tuhande) on lämmastikku sisaldavad, aluselise reaktsiooniga taimsed ühendid, millel on loomorganismidele tugev füsioloogiline mõju. Taimedele aga pakuvad need biokeemilise ainevahetuse jääksaadused kaitset ärasöömise eest. Alkaloide sisaldavaid taimi on inimesed tarvitanud juba ammustest aegadest kas ravimi, erguti või mürgina.

Esimesena eraldas kofeiini kui taimse alkaloidi 1819. aastal saksa keemik F. Runge. Kõnealuse ühendi keemiline struktuur suudeti kindlaks teha 1897. aastal ja see au kuulub teisele saksa teadlasele E. Fisherile. Keemiline lühitutvustus pajatab kofeiini kohta järgmist: üldvalem C8H10N4O2, valge, kristalne pulber, molekulmass 194, sulamistemperatuur 234–236 oC, lahustub halvasti külmas ja väga hästi kuumas vees. Tänapäeva keemia edusammud lubavad kofeiini valmistada ka sünteetiliselt. Sellele vaatamata seostavad inimesed kofeiini ikkagi kõige rohkem kohviga. Kuid kofeiini leidub ka teistes taimesaadustes. Keskmise suurusega tass kohvi sisaldab, sõltuvalt valmistamisviisist, kofeiini 60–140 mg; tass teed 25–90 mg; kruus kakaod 5–30 mg, klaasitäis koolajooki 10–30 mg ning viimase aja moeröögatus, energiajook, 11–32 mg/100 ml kohta.

Kofeiin organismis, mis juhtub edasi?

Meie maitsmismeel tajub kofeiini mõruna. Tunduvalt rohkem kui maitsmismeelt, mõjutab kofeiin aga kesknärvisüsteemi. Kofeiini omastamine on kiire: 45 minuti möödudes on 99% kofeiinist imendunud, sellest umbes 20% maost ja ülejäänud osa peensoolest. Kofeiinimolekul on piisavalt hüdrofoobne ehk lipiid-lahustuv, et läbida nii biomembraane kui ka hemato-entsefaalset barjääri. Vere ja aju vahel ühtlustub kofeiini kontsentratsioon umbes 30 minutiga. Kofeiini poolväärtustusaeg on inimorganismis 3–5 tundi, st. selle aja jooksul laguneb ligikaudu pool organismi viidud kofeiinist. Pärast tarbimist on inimesel seda leitud süljest, sapist, spermast, samuti rinnapiimast, kus ta seostub piimarasvadega. Väike osa (0,5–4%) omastatud kofeiinist eritub uriiniga muutumatul kujul, ülejäänud 96% allutatakse organismis lõhustavale ainevahetusele.

Kofeiini ergutav toime ajutegevusele ilmneb kiiresti, umbes 20–40 minuti jooksul. Nii rakkudele kui ka organitele mõjub ta väga mitmel viisil. Rakkudele on kofeiini toime vahendatud läbi adenosiiniretseptorite. Kofeiini tõttu intensiivistub rakkudes tsüklilise adenosiinmonofosfaadi (cAMP) süntees. cAMP on virgatsmolekul, mille abil mobiliseeritakse organismi energeetilised varud (glükogeeni lagunemine) ja tõhustub rakkude ainevahetus. Elundite ja elundkondade tasandil tajume kofeiini mõju hoopis märgatavamalt: ta tugevdab ja kiirendab südame kokkutõmbeid, tõstab vererõhku, mõjutab hingamist, stimuleerib kogu organismi üldist ainevahetust. Kofeiini manustamisel kiireneb neerude tegevus ja suureneb higieritus. Siit ka selgitus kohvi vett eemaldavale ehk diureetilisele mõjule organismist. Järelikult veekaotuse korral ei ole kofeiinirikkad joogid janukustutuseks mitte kõige kohasemad, sest nad soodustavad vee väljutamist organismist. Kofeiin laiendab skeletilihaste veresooni ja parandab organismi verevarustust. Enamiku siseelundite veresooned aga hoopis ahenevad.

Sageli kiputakse kofeiini liialt ülistama. On teada, et kofeiin tõstab tähelepanu- ja töövõimet, lühendab reaktsiooniaega, aitab keskenduda ja unisust ületada, stimuleerib loomingulisust ning mobiliseerib intellektuaalseid reserve. Ent ükskõik kui palju inimene ka kohvi või teisi kofeiinirikkaid vedelikke ei joo, targemaks ta kofeiini mõjul ei saa. Eriti ettevaatlikud peavad niisuguste jookide liigtarbimisega olema närvisüsteemi häiretega inimesed – neil võib oodatud kasu asemel ilmneda täiesti vastupidine efekt. Järelikult tasub suurtest kofeiiniannustest hoiduda nii kurnatuse kui ka sügava stressiseisundi korral. Kõikide hüvede nautimisel on oma hind. Paadunud kofeiinisõbrad ei märkagi seda, et alkaloid on nad vaikselt ja salakavalalt oma haardesse võtnud. Nii nagu paljude teiste alkaloidide tarbimisel, nii kujuneb ka kofeiinist sõltuvus! Arvatakse, et umbes kuuekümnel protsendil iga päev kohvi joovatest inimestest on tekkinud kofeiinisõltuvus ja ligikaudu kaheksakümnel protsendil on väga raske kohvinautlemist katkestada. Sõltuvuse aste on otseses seoses päevast päeva sissejoodud kohvi hulgaga.

Kellele kofeiini ei soovitata?

Kofeiin on tugev seedekulgla, eriti just mao ärritaja, ta võib esile kutsuda kõrvetisi ja valusid. Täiesti vastunäidustatud on kohv ja kofeiin seedekulgla haavandtõve korral. Liialdada ei tohiks ka need, kellel on soodumus osteoporoosi ehk kaltsiumikaotusest tingitud luuhõrenemise tekkeks. Mõõdukas (mitte üle kolme tassi päevas) koorega kohvi joomine osteoporoosi ei tekita. Nüüdisaegsed tipp-uurimused näitavad, et mõõdukas kofeiini tarbimine pole rinnavähi ning südame- ja veresoonkonnahaiguste riski-teguriks.

Kofeiinist peaksid, eriti õhtutundidel, hoiduma ka need inimesed, kellel on uinumisraskusi. Samuti on liigne kofeiin vastunäidustatud südamehaigetele ja ülierutuvatel tasub sellest üldse loobuda. Suured kofeiinikogused – 0,5 g ja rohkemgi – võivad põhjustada mürgituslaadseid seisundeid, umbes kümme grammi võib osutuda surmavaks. Selge on aga, et nii suurtes kogustes kofeiini keegi jookidega sisse juua ei suuda.

Ka sportlased peaksid kofeiini sisaldavatesse preparaatidesse suhtuma ettevaatlikult – kui võistleja uriinis on kofeiini üle lubatu (12 mg/l), siis vastavalt ROK-i seadustele sportlane diskvalifitseeritakse. Osade maade sportlasi on lausa hoiatatud, et nad vahetult enne võistlusi ja dopinguproove ei jooks üle 2–3 tassi kohvi ega teed.

Loomulikult ei sobi kofeiinirikkad joogid ka laste toidumenüüsse, sest nende närvisüsteemile on niigi omane kõrge erutatavus ja nad väsivad suhteliselt kiiresti. Nii võib liigne kofeiin lapse organismi lihtsalt kurnata.

Mida tasub arvestada kofeiinirikaste toodete valmistamisel ja tarbimisel?

• Kohvi valmistamisel lahustub jooki umbes 85–90% kohvipurus leiduvast kofeiinist. Tees on vastav näitaja veidi väiksem, sest tõmmisesse satub umbes 75–80% teelehtedes leiduvast kofeiinist. Lisaks tasuks teesõpradel arvestada, et lahustunud parkained seovad suure osa kofeiinist ja selle füsioloogiline toime nõrgeneb. Järelikult kui soovitakse saada ergutavat teed, tuleb sellel lasta tõmmata kõigest 1–2 minutit. Nii lühikese aja jooksul ei jõua parkained veel lahustuda, küll aga suurem osa kofeiinist. Nii-öelda rahustava tee saamiseks tuleb teelehtedel lasta tõmmata 5–7 minutit, siis jõuavad parkained lahustuda.
• Suurtel kohvisõpradel tuleks arvestada, et teatud kogus kofeiini saadakse ka koolajookidest, šokolaadist ja kakaost.
• Kohvi serveerimisel toidukorra lõpus on kindel biokeemiline tähendus. Nimelt stimuleerivad kohvis sisalduvad ühendid (kaasa arvatud kofeiin) maomahla ja sapi eritumist, mis omakorda soodustab seedimist. Samuti vähendab kofeiin unisust ja uimasust, mis tekib pärast rikkalikku söömaaega.
• Peab arvestama, et kohvipaks, suhkur ja koor nõrgendavad kofeiini mõju. Eriti tõhus on koor – maos seovad kalgendunud piimavalgud kofeiini, selle imendumisaeg pikeneb ning mõju nõrgeneb. Kui soovite end turgutada, jooge musta suhkruta kohvi.
• Tasub teada, et tee kofeiin on mõnevõrra nõrgema, kuid pikemaajalisema toimega. Reageerides tees leiduvate parkainetega, imendub ja lõhustub kofeiin küll aeglasemalt, ent tema mõju kestab selle-eest kauem ja on mõõdukam.
• Kofeiini võib leida ka kosmeetikatoodetest, põhiliselt nahahoolduskreemidest. Nahka imenduv kofeiin stimuleerib vereringet, elavdab rasvarakkude metabolismi ning soodustab liigse vedeliku ja jääkainete väljutamist. Kõik need mõjud peaksid takistama rasva kogunemist ning muutma naha pringiks ja elastseks.