Hüvasti, kask, tere, pihlakas

Lehtede langemise aegu ootasime viimaseid teateid noortelt kaseuurijatelt. Me ei tea täpselt, kui palju oli lapsi, kes sel aastal kasega sõbraks said. Ülevaade on vaid neist, kes oma tegevusest märku andsid. Valdavalt olid nad alg- ja põhikoolidest (nii klasside ja huviringide kaupa kui üksiküritajatena), kuid loodusrõõmsate kasvatajate käe all tegutseti ka lasteaedades.

Kõigepealt leiti o m a kask, määrati selle liik. Enamasti võeti vaatluse alla koduõues või kooli lähedal kasvav puu: Elva algkooli loodusesõprade klubi teatas 17 aru- ja 7 sookasest; Haanja põhikoolis valis iga algklass endale uurimiseks kase koolimaja kõrvalt (need kõik osutusid arukaskedeks); Liisi Träder Lauka põhikoolist Hiiumaal jälgis koduõue arukaske, Ala põhikooli 6. klass valis uurimiseks arukase, mis paistab klassi aknast jne. Kohtla põhikooli 6. klass jälgis arukase kõrval ka selle lõhislehist vormi; Ethel Leppik Pärnu-Jaagupist määras oma puu aru- ja sookase hübriidiks. Triinu Visnapuu Lääne-Virumaalt tunnistas omaks õige aukartustäratavate mõõtmetega arukase: tüve ümbermõõt 1,3 meetri kõrgusel 250 cm.

Karksi lasteaed-algkoolis korraldati kaseuurijate teabepäev: lapsed valisid endale puud uurimiseks, korraldati kasepuu joonistamise võistlus. Hiljem tehti mitmeid õppekäike. Puurmanni keskkooli tüdrukud Jane Mauer, Triin Pekk, Aire Kivijärv ja Merle Kull lugesid väljavalitud kaskedel kokku tuulepesad, otsisid ja leidsid metsas tuletaela ning istutasid kevadel ka oma kased…

Elva algkooli lapsed saatsid näidised enda tehtud kaseraamatuist. Tartu Descartes’i lütseumis valmis neid ligikaudu 120: teavet hangiti nii Eesti Loodusest, lasteentsüklopeediast, internetist kui ka oma vanematelt ning vanavanematelt.

Reet Kuusiku kirjutab: Vanarahvas räägib, et kui varakevadel kõrv vastu kasetüve panna, võib kuulda, kuidas mahl seal sees voolab [...] Juunikuus käivad maainimesed lehesel. Lehesed on peened leherohked kaseoksad, millest tehakse saunavihtasid.

Descartes’i lütseumi lapsed jälgisid kevadel kase lehtede arengut ja panid nähtu oma kaseraamatuisse kirja tabelite ja graafikutena. Elis Heidemann seostab kaske koduga, Helena Erin arvab, et kask on lastele mahlapuu ning annab vanamemmele-vanataadile reumarohtu saunalavale. Leo, kes jätab perekonnanime saladuseks, alustab oma raamatut nii: Vanaema ja vanaisa istutasid kasekese siis, kui sündisin. Möödus 10 aastat. See kask ongi minu lemmikpuu […] Tean täpselt, et minu puu on arukask. Ta on kahe sirge saleda tüvega ja rippuvate okstega. Minu kasel on “põlvikud” jalas…

Täname KÕIKI, kes meile oma kaseaasta tegemistest teada andsid! Nüüd on aeg teha omaks saanud kase kõrvale ruumi uue aasta uuele puule:

Igast Eesti Looduse tuleva aasta numbrist leiad midagi pihlaka kohta. Kas tead:
- mitu liiki pihlakaid Eestis looduslikult kasvab?
- et pihlakat peetakse õnnepuuks?
- kuidas pihlakas ravib?
- kuidas sündisid granaatpihlakas ja must aroonia?
- kui jämedad on Eesti võimsaimad pihlapuud?

Sellest ning veel palju muud pihlaka kohta saadki tuleval aastal lugeda meie ajakirjast. Ja sedapuhku mitte eraldi lastele mõeldud lugudest: otsi lihtsalt märksõna “Aasta puu”! See ei tähenda muidugi, et sa ei võiks kirjutada meile oma pihlakast, ikka endisel aadressil: Aasta puu, Eesti Loodus pk. 110, 50002 Tartu, või elektronpostiga: ann@el.loodus.ee.

Aga just lastele mõeldes oleme ajakirja tagakaane sisekülje lubanud tuleval aastal botaanik Urmas Laansoole (Tallinna botaanikaaiast): ETV lastesaadetest tuttav mees juhib igal kuul tähelepanu millelegi huvitavale meid ümbritsevas täiesti tavalises taimemaailmas.

Ann Marvet