Meie mehed Atlandil

Pirita jahisadam 16. oktoobril. Üle Põhja-Eesti üksteise turjal ratsutavad vihmahood ei säästa Lennuki teelesaatjaid. Kes märg viimse kui hilbuni, kel vaid jalad lirtsuvad. Lennukile soovitakse seitse jalga kiilu alla! Ja hüva pärituult.

TUULISELT LÄÄNEMERELT PÕHJAMERE TORMIDESSE. Hüva taganttuul tõuseb pärast Gotlandit. Enne Kopenhaagenit saab Lennuk tunda juba iilinguid kiirusega 22–23 m/s. Olgu sügisel või suvel, rajuilm paneb purjelaevu proovile. Kotzebue ümbermaailmareisi laevu tabab läänetorm 28. juulil 1823 Gotlandi lähedal, Krusensterni ekspeditsiooni omi lausa maruliselt 18. septembril 1803 Skagerrakis. Lennuk jõuab Taani väinadesse ajal, kui Põhjamerelt saabub sinna üks tsüklon teise järel. Kapten Saarso otsustab teha ootepeatuse. Ilm ei parane. 29. oktoobri hilisõhtul väljub Lennuk ikkagi Hirtshalsist merele. Inglismaale Southamptoni sadamasse jääb 560 meremiili (umbes 1000 kilomeetrit) ehk heal juhul viie päeva sõit. Põhjameri annab ainult vastutuult. Nii loovitakse kolm ööpäeva. Laine kõrgus on kolm meetrit ja rohkemgi. Lennukil ei leia mehed enam kusagil kuiva küljealust.

ÕNNELIKU LÕPUGA ÕNNETUS. 1. novembri õhtul puruneb 60 miili kaugusel Hollandi rannikust vöörtaak – tross, mis hoiab masti püsti. Mast ei murdu, kuid laeva on raske juhtida. Tuleb liikuda mootori abil Harlingeni sadamasse. Plaanid on rikutud. Kodust väljumine niigi hilines.

Aeg jookseb. Kakssada aastat tagasi on Krusensterni laevad nendel novembrikuu päevadel Atlandil teel Brasiilia poole. Seal on teistsugune meri. Veest sööstavad välja bonitod (vööttuunid) ja neid jälitavad haid. Lendkalad põgenevad delfiinide eest nii kõrge õhukaarega, et takerduvad laeva taglasesse. Meremehed teevad kilpkonnasuppi (kus on loomakaitse!). Öösel sätendab meri fosforvalgusest (tegelikult mereorganismide bioluminestsents). Kotzebue laevamehed on 1. novembri õhtul 176 aastat tagasi Rio Janeiro lahe suudmes Brasiilias: ees paistab Suhkrupeamägi, kevadtuul kannab laevadeni hurmavaid aroome ja kauneid liblikaid.

Millal jõuab sinna Lennuk? Meeskond lohutab: troopika, ekvaator ja Brasiilia ei põgene eest kuhugi. Paneme uue trossi. Kui vaid see ohtlik Biskaia laht, kus ilmad muutuvad purjekale aina ebasoodsamaks ... Kapten Saarso otsustab: jätame kavast välja Southamptoni peatuse Inglismaal. Uus sihtsadam on Falmouth’is Cornwalli poolsaare tipus.

AASTAVAHETUSEKS BRASIILIASSE. Etapil Falmouth’ist Madeirale võib olla abiks Portugali hoovus. Madeira ja Kanaari saarte vahel tasub loota põhjatuuli, Kanaaride juurest Cabo Verdesse (Roheneeme saartele) soodsaid passaattuuli ning Kanaari hoovust. Cabo Verdest Brasiiliasse ei saa muudmoodi kui üle Atlandi, üle ekvaatori, läbi tuulevaikuse vööndi ... Aastavahetust võib oodata Bahia osariigi pealinnas Salvadoris ...

KUIDAS LENNUKIL JA TEMA MEESKONNAL TEGELIKULT LÄHEB, KEDA RETKEL KOHATAKSE, MIDA NÄHAKSE – KÕIGEST SELLEST KIRJUTAB EESTI LOODUSES PIKEMALT KAPTEN MART SAARSO KOGU REISI JOOKSUL. KUI MEREJUMAL VÄHEGI LUBAB JA MAHTI ANNAB.

Ilmar Kask