Vällamägi on üks, mäele pürgijaid mitu

Egle Kaur

Võimumeeste rutakas kavatsus ja lubadus rajada looduskaitse all olevale Vällamäele suusahüppemägi paisus sel kevadel suureks meediamulliks ja äratas looduskaitsjad. Ilmus mitmete organisatsioonide pressiteateid ja arvamusi ning käis terav mõttevahetus looduskaitsjate seas ning nende ja ettevõtluse pooldajate vahel. Ometi pole see esimene kord samal teemal sõdida. Ägedaid vaidlusi on peetud ka juba suusakeskustena käigus olevate mägede pärast. Veel puutumata Vällamäele on see kolmas kord, mil tema nõlvade kallale kiputakse. Esimest korda tõusis küsimus suusakeskuse rajamisest siia 1985. aastal. Juba siis oli Vällamägi 1950-ndate lõpus rajatud maastikukaitseala osa. Toona ohverdati Vällamäe metsakoosluste päästmiseks teine unikaalne koht – Kütiorg. Selle paigaga seotud probleemidest on kirjutatud ka Eesti Looduse veergudel (vt. nr. 1 1989 ja nr. 5 1997). Teist korda ilmus Vällamägi tõsisemalt suusaentusiastide huviorbiiti 1993. aastal. Metsaeksperthinnangule toetudes leiti, et slaalominõlvade rajamine loodusparki pole õige. 1995. aastal kuulutati Vällamägi valitsuse määrusega looduspargi sihtkaitsevööndiks ning seal keelati majandustegevus.

Milline ta on?

Seda, mis Vällamäel õigupoolest kaitset väärib, on võrdlemisi vähe kajastatud ja kahjuks ka uuritud.

Eestimaal ei ole mägesid, oleme kuulnud öeldavat. On vaid künkad. Hingeldades Vällamäe tippu jõudnuna, on tahtmine vastupidist väita. Kui Vällamäe kõrguse mõõtmist alustada tema jalamilt, on ta oma 84 meetriga Eesti kõrgeim mägi, kinnitavad asjatundjad. Merepinnast mõõdetuna ulatub ta 304 meetrini, vaid suur naaber – Suur Munamägi on veelgi kõrgem. Geomorfoloogiliselt on Vällamägi Haanjamaale tüüpiline jääsulamisvee setetest koosnev moreenkattega mõhn.

Selle nõlvad on väga järsud, kohati kuni 40 kraadi. Pikematel ja järsematel nõlvadel on tekkinud Haanjamaa rahutule reljeefile iseloomulikud uhtorud. Need annavad tunnistust mäe erosioonitundlikkusest. Nõlvakallete järgi liigituvad Vällamäe nõlvad keskmiselt kuni tugevalt erosiooniohtlikeks. Kus vähegi lumesulamis- või vihmavesi tegutseda saab, ta seda ka teeb, kandes ära mulla ning mäge moodustavaid glatsiaalseid setteid. Kui pinnast kinni hoidev taimkate eemaldada, pole siinsete nõlvakallete ja pinnase savika koostise juures erosioonist pääsu.

Vällamäge katab põline loodusmets. Oleneb muidugi, mida põliseks pidada. Kuid eelmise sajandi keskpaigast alates on siinne mets saanud kasvada peaaegu puutumatult. Vaid kohati märkame kunagisele inimtegevusele osutavaid pehkinud kände. Sedasi on välja kujunenud vana, lopsaka alustaimestikuga jänesekapsasalukuusik. Seal, kus kasvuks parimad tingimused, kohtame eakaid, kuni 120-aastaseid puid. Selline “pärismets” oma ökoloogilise tasakaaluga on suurepäraseks koduks arvukale faunale ning pakub loodust tundma õppijale palju huviväärset.

Mäe kirdejalamil asuvas sulglohus asub pisike, kuid tähelepanuväärne rabalaik rabamändide, tupp-villpeade, sookailude ja jõhvikatega turbasamblal. Väidetavasti algas turba moodustumine siin rohkem kui 9000 aasta eest. Tingimused turba kasvuks on olnud äärmiselt soodsad, kuna turbakihi paksuseks on siin mõõdetud 17 meetrit, mis on Eestimaa rekord. Tüse turbalasund omab erakordset väärtust paleobotaaniliste ja -geograafiliste uurimiste seisukohast. Vällamäe sulglohu turbalasundi uurimisest võib üksikasjalikumalt lugeda Eesti Looduse 1986. aasta oktoobrinumbrist.

Vastandlikud nägemused

Kui heal ja ilusal on mitu tahtjat, on tüli kerge tekkima. Iseäranis siis, kui vastasleeride seisukohad üksteist välistavad. Looduspargi nägemus Haan- jamaa ja Vällamäe tulevikust toetub säästliku arengu põhimõtteid järgivale ettevõtlusele ning kohaliku elulaadi ja maastikuidentiteedi säilitamisele. Talispordikeskuse ihalejate vaimusilmas kihaks piirkonnas vilgas elu – hotellid, söögi-, joogi- ja lustikohad. Suusakompleks oleks magnet, mis meelitaks investoreid. Tegelikult pole ka looduskaitsjad ettevõtluse ega Haanjamaa parema elujärje vastased, vaid peavad suusakeskuse rajamist nii loodus- kui sotsiaalset keskkonda ohustada võivaks. Nende arvates on ettevõtjatest rumal arvata, et loodust puutumatuna hoides raisatakse ressurssi. Pigem on ikka vastupidi: looduskaitse säästab loodusvarasid, välistamata samas keskkonnasõbralike ettevõtlusvormide arengut.

Et uurida Vällamäe kasutusalternatiivide toimet keskkonnale, tehti siin keskkonnaekspertiis, mis looduslikest, seadusandlikest ja sotsiaalmajanduslikest oludest juhindudes andis suusakompleksi rajamisele eitava hinnangu. Vällamäe nõlvade tehnilised parameetrid sobivad slaalomiradadeks tõepoolest hästi, samuti on seal soodsad lumeolud, kuid olemasoleva infrastruktuuri tingimusis ja pöördumatute keskkonnamõjude tõttu oleks ettevõtmine liiga riskantne.

Kuidas reageeriks loodus?

Suusakeskuse rajamisega kaasneks rida vältimatuid keskkonnamõjusid. Pärast metsaraiet ja nõlva ümberkujundamist tekib paratamatult erosioon, millega on keerukuse ja kulukuse tõttu väga raske võidelda. Keskkonnaeksperdid väidavad [1], et vallandunud erosiooni ei ole praktikas võimalik peatada. Algavad ka muud hädad, tuues tahes-tahtmata meelde ökoloogia triviaaltõe kõik on kõigega seotud.

Probleemide ahela oluliseks lüliks on nii ehitustööde kui suusakompleksi tegevuse käigus pinnasevee kõrvelejuhtimisega rikutud veere'ziim. Karta on, et põhjavee tase alaneb ja hulk väheneb, halvimal juhul kuivab põhjaveekiht sootuks. Muutuvad mulla omadused, halvenevad toitumistingimused ning eluks vajaliku vee kättesaadavus. Sedasi poleks pääsu ka muutustest veel alles jäänud metsakooslustes ning loomastikus. Kui veevõttu hakata kompenseerima pinnaveekogudest, teisenevad senised veeringe suunad, mis muudaks omakorda ümberkaudsete veekogude troofsus- ja veetaset, kahjustades ka sealset elustikku.

Praegu valvab Vällamäge seadusesilm. Suuremad kired on vaibunud ja mägi seisab talve tulekut oodates sellisena nagu alati, süngevõitu, aga võluv ikka. Kas eeloleval suusahooajal puhutakse kiretuli taas lõkkele või kaalutakse alternatiive, näitab aeg. Ehk on ettevõtjail kasulik õppust võtta ka näotutest näidetest Kütiorus ja Väikesel Munamäel ning meenutada, et käputäiest mäesuusahuvilistest rohkem on eesti- ja välismaalastest loodusesõpru. Vällamäe loodusväärtusi on kaitstud alates 1957. aastast. Las ta siis kõrgub seal edasi puutumatuna, nagu ajaloomälestis, mida võib külastada, kuid mis vajab kaitset.

TABEL. Alternatiivide mõjude koondtabel OÜ Hendrikson & Ko keskkonnaekspertidelt.

	Säästlik areng	Suusakeskus
Mõju looduskeskkonnale	väike, negatiivne, juhitav risk	keskmine kuni suur, negatiivne, juhitamatu risk
Mõju ehitatud keskkonnale	keskmine, positiivne	keskmine kuni suur, positiivne
Mõju ajaloolis- kultuurilisele keskkonnale	keskmine, olemasolevat arengusuunda toetav	suur, olemasolevat arengusuunda muutev
Maksumus	keskmine	väga suur
Loodav majanduslik tulu	keskmine, pikas perspektiivis suhteliselt garanteeritud	suur, suhteliselt ebastabiilne ja riskantne
Loodavad töökohad	keskmiselt, aasta ringi tagatud	keskmiselt või palju, hooajaliste töökohtade suur osa, kvalifitseeritud tööjõudu nõudev
Märkused	säilitatakse ja arendatakse väljakujunenud majanduslikke ja sotsiaalseid struktuure, säilib ajaloolis-kultuuriline eluolu, mille väärtustamine ilmselgelt ajapikku kasvab	piirkonna eluolu ja mainet oluliselt muutev ettevõtmine, tõenäosed on nii suured positiivsed kui negatiivsed arengud. Suhteliselt riskantne alternatiiv, seda nii keskkonnamõjude osas, rahalistelt investeeringutelt kui ka sotsiaalsest aspektist.

Kirjandus:

1. OÜ Hendrikson & Ko, 1999. Vällamäe kasutusvõimalused. Keskkonnaekspertiis.