2005/7



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
kaitsealad EL 2005/7
Pite maastikukaitseala

Ida-Virumaal Voka ja Sillame vahel paljandub Balti klindi esinduslikumaid, kuid vhe tuntud like Pite pank. Selle panga ning sealsete koosluste kaitseks on loodud Pite maastikukaitseala.

Mdunud aastal UNESCO maailma kultuuri- ja loodusprandi nimistusse esitatud Balti klint saab alguse Rootsist, landi saare lnerannikult. Ligi 1200 km pikkune 100 miljoni aasta jooksul tekkinud maapuekihtide paljanditega loodusmlestis kulgeb le Lnemere, mda Eesti phjarannikut kuni Laadoga jrveni.

Meie pankranniku tuntuimad ligud on mere murrutada olev Pakri pank ja ligi 55 m krgune Ontika pank koos Valaste joaga. Samas on kmneid kilomeetreid huvitavaid paeseinu, mida iga koolilpetaja une pealt nimetada ei oska. Nende hulka kuulub ka vastne Pite maastikukaitseala Ontika naabruses. sna kitsa, 50300 meetri laiuse ribana hlmab see Soome lahe rannikut kmne kilomeetri ulatuses. Kaitseala piiresse jvad Pite ja Phaje pank ning Voka klindilaht nende vahel.


Phaje pank kaitseala lneservas on nime saanud juba 1241. aastal mainitud Phaje kla jrgi. Lnes piirneb see Toila klindilahega ja idas Konju oruga. Klindilaht koos selle phjas voolava Phajega katkestab ligi kahekmne kilomeetri ulatuses katkematu klindiligu Ontika panga. Klindilahe ning sealse ajaloolise vrtuse ja mitmekesise pinnamoega pargimaastiku kaitseks on loodud Oru pargi maastikukaitseala. Klindilahes paiknes ka 19. sajandi lpus rajatud loss, mis 1934. aastal sai tollase Eesti Vabariigi presidendi suveresidentsiks. Kahjuks hvis suurejooneline ehitis Teises maailmasjas.

Phaje pank on Ontika-tpi: laosa moodustavad Kesk-Ordoviitsiumi lubjakividest ja nende all lasuvatest Alam-Ordoviitsiumi liivakividest pstloodis sein, millele allpool jrgneb Kambiumi liivakivi. Tpsemalt siin paljanduvad alusphjakihid Aseri lademest kuni Tiskre kihistu kivimiteni. Panga serv mereni ei ulatu, jrsaku alumist osa katab liigirikas laialehine pangamets, mis kasvab 1030 kaldega Kambriumi sinisavidest pangajalamil. Savikihti vib vaid kohati nha paljandumas mere res, enamasti katab seda kuni viie meetri paksune rusukalle. Pank krgub 4246 meetrit le merepinna.


Voka klindilaht. Pankrannik ei ole pidev, kohati taandub ta klindilahtedena sisemaale, kus Ordoviitsiumi paljandid on mere otsese mju alt vlja jdes mattunud. Nii on ka Voka kandis, kus sealne klindilaht on titunud Kvaternaari setetega. Lbi klindilahe on endale tee rajanud Voka jgi, mis on suudmes uuristanud ligi 30 meetri sgavuse slkoru. Peale Voka oru on vooluvee toimel tekkinud lhikonnas rohkesti V-kujulisi jrakuid. Voka ja Pite panga vahel on mere res murrutusastang koos ilusate paljanditega.


Pite pank. Kaitseala idapoolse pangaligu, Pite panga krguseks on mrgitud 41 meetrit. Siingi jb meri pangast 5070 meetri kaugusele. Ka ehituselt sarnaneb Pite pank Phaje pangaga. Idapiiril, enne Stke klindilahte ilmestab panka vikese joana seitsme kuni kaheksa meetri krguselt laskuv Ukuoja. Stke klindilaht koos selles asuva Ida-Virumaa tstuspiirkonna he ilusaima linna Sillamega on kaitseala idapiir. Enne Teist maailmasda suvituspiirkonnana tuntud paika ehitati 1946. aastal uraanirikastustehas. Hiljem rajati rannikule radioaktiivsete jtmete hoidla.


Kaitsekord. Kaitse-eeskirja jrgi on Pite maastikukaitsealal kaks sihtkaitsevndit ja ks piiranguvnd. Toila ja Sillame vahelist pankrannikut ja slkorgudest liigestatud klinti hlmavad sihtkaitsevndid on vajalikud selleks, et tagada paljandite ja klindialuste laialehiste pangametsakoosluste looduslik areng ning hoida ranniku pinnavorme ja okasmetsi. Kaitseala pangapealne osa on arvatud piiranguvndisse, seal kaitstakse prandkooslustega avamaastikku.

Kaitse-eeskiri liikumispiiranguid ei sea.

Pite maastikukaitseala valitseb Ida-Virumaa keskkonnateenistus, kelle poole tuleks prduda kigi kaitsealaga seotud ksimuste ja probleemidega.



1. EELIS (Eesti looduse infossteem) www.eelis.ee

2. Eesti rglooduse raamat I, 1990. Ksikiri geoloogia instituudis.

3. Kink, Hella (koost.) 2003. Loodusmlestised. Natural Heritage of Estonia 9. Ida-Virumaa. Vaivara, Sillame, Toila. Teaduste Akadeemia Kirjastus. Tallinn.

4. Suuroja, Kalle 2004. Phja-Eesti pangad. Ilo, Tallinn.


Roland Mr (1975) on keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse loodusbroo peaspetsialist.



ROLAND MR
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet