2006/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2006/3
Mis liiki paju mu aia taga kasvab?

Kui tahad seda saladust teada, siis nri kolm peva ainult paju koort, seejrel ki kaduneljapeva keskl vastupeva mber paju, suitsutades kes seitsme pajulille kimpu, mis korjatud jaanil, ise seejuures jrjest kikide pajude nimesid pomisedes: millise nime juures pajupsas vrahtab, ongi ige ...

Pris nii hull see asi ka ei ole, aga selleks et teada saada paju liiginimetust, tuleb siiski ksjagu vaeva nha: vtta oma pajult itsemise ajal ja uuesti kesksuvel oks (parem kohe kaks) ja kuivatada. Siis saad kevadel urbade jrgi mratud paju suvel lehtede jrgi tundma ppida.

Kas mrang lks tppi? Seda saad kontrollida, kui lhed sgisel oma kuivatatud pajuokstega lhimasse muuseumi, kus vrdluseks herbaarkogud ja parimat pajuabi andmas taimetundjad. Aga alustama peaks juba ige pea, kui hallidest pajukiisudest on saanud kollased pajutibud.

Pajule liiginimetust saada vib esimesel katsel osutuda raskeks ja seda mitte ainult mraja vi selle kasutaja sl, vaid pajude endi prast. Kui enamikul istaimedel on htaegu olemas nii ied kui ka lehed, siis pajudel on lehtede tiskasvanuks saades ied ja enamasti isegi viljad juba varisenud. Ent liiki mrates oleks hea, kui saaksime vaadelda htaegu mlemaid. Mlemad saame kokku viia kuivatatult. Nii ei pse siin ammu teada tarkusest: selleks et mrangus kindel olla, tuleb taimi herbariseerida.


Herbaarium on kuivatatud taimede korrastatud kogu, aga mitte lihtsalt suvaline hulk kuivanud taimi ajalehtede vahel. Kige thtsam on kuivatatud taimega kokku kuuluv teave, mis pannakse kirja etiketile. See vib olla lihtne paberitkk: oluline on, mis sinna kirjutatud.

Kige thtsam on leiukoht (geograafiline asukoht) ja seejrel kasvukoht (milline mets vi soo, jekallas, kraaviperv, karjakoppel jne.). Kui need on korralikult mrgitud, saab kuivatatud taim olla hiljem ka tenduseks, et sellist liiki on just niisuguses kohas kasvamas leitud. Etiketil olevat teavet saab edaspidi kasutada levikuatlaste koostamisel ja koosluste uurimisel. Korralikult registreeritud leiukoht vimaldab kahtluse korral mrangu kontrollimiseks see psas uuesti les otsida.

Kindlasti peab etiketil olema kogumise kuupev. Kuupev hoiab meile ka ammu prast kogutud paju ja koguja kadumist alles teabe, et selle liigi niisuguste tunnustega eksemplar kasvas sel ajal selles kohas. Kuupevadest loeme veel vlja niteks seda, et selline pajuliik itses kogumise aastal just kirja pandud ajal.

Selleks et etikett ja oks kindlalt koos psiks, vib oksa lbi etiketipaberi torgata vi oksale nriga numbri klge panna (sama number olgu siis ka etiketil).


Millal ja kuidas oksi vtta? Enamik pajusid itseb enne lehtimist vi sellega samal ajal. Pajulehed ei erine sageli mitte ainult he liigi, vaid ka he psa piires, seeprast on mramisel hea ied-isikud appi vtta. Aga ied ja lehed peavad olema helt ja samalt psalt. Niisiis tuleks valitud psas ra mrkida (traadiga, nriga, plastribakest mber oksa sidudes jne.). Eriti hoolikas tuleb mrkimisel olla siis, kui vlja valitud psas kasvab teistega koos: pajuvsas vivad ka kaks krvuti kasvavat oksa kuuluda eri liiki pajupsastele.

Oksi vtame oma psalt kaks korda: itsemise ajal aprilli lpus-mai alguses ning sdasuvel juulis, kui lehed on tiskasvanud.

itsvatel okstel peavad isasurbadel olema nha tolmukad, emasurbadel rohekad vlja sirutunud emakasuudmed. Kui tolmukad vi emakasuudmed on juba krnksu kuivanud, siis on hilja. Hbedastest kiisudest, mida talvel ja varakevadel vaasi korjatakse ja millel kik veel karvkatte sees varjul, ei ole mramisel kasu.

Oksi tuleb vtta keskmiselt krguselt. Kui on tegemist tugevate hesuunaliste tuultega (niteks mere res), siis tuulealuselt kljelt. Kui psa ks klg on varjus ja teine pikeses, siis vta oks hsti valgustatud kljelt.

Herbaariumisse paras ja ka mramiseks sobiv oks peaks olema paarkmmend sentimeetrit pikk ja mitte rebitud, vaid ligatud. Muuseumiherbaarlehe mdud on 28 x 42 cm, seega on see pisut viksem kui A3 paberileht. Kuivatamiseks pane oksad koos numbri vi etiketiga ajalehepaberi vahele ja vajutis peale. Vajutiseks sobib mingi jik plaat, mille peale saab raskuseks kombineerida midagi keprast: raamatuid, telliskivi vms. he ajalehe vahel olgu vaid he psa oksad, et korjatu kogemata segamini ei lheks. Okstega ajalehtede vahele pannakse kuivatuseks ilma oksteta ajalehti, mida siis niiskumisel saab kuivade vastu vlja vahetada.

Kui oksad on kuivad (urvad jigad, katsumisel pole oks niiske ja painduv), vib raskuse pealt ra vtta ja vahelehtede vahetamise lpetada. Kogutud oksad paneme nd koos etiketiga ajalehtede vahel mappi, pappide vi vineeritahvlite vahele suvist lehtedega kaaslast ootama.

Lehtedega oksi ei tohi korjata liiga vara, kui lehed on veel vlja arenemata kuju ja suurusega. Tavalisel suvel on ige aeg juuli teisel poolel. Sellest, kuidas siis toimida, kirjutame juulinumbris.


Head pajustamist! Kui tahad mrangut sgisel mne muuseumi herbaariumis kontrollida ning kogutu tnutheks muuseumile kinkida, aga ka endale nidise jtta, siis vta he oksa asemel helt psalt kaks: kasu kohe poole suurem.


Krall, Heljo; Viljasoo, Linda 1965. Eestis kasvavad pajud. Abiks loodusevaatlejale 51. LUS, Tartu.



LLE REIER
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet