|
 |
Eesti Loodus 2006/3 | SISUKORD
| Tööjuhend EL 2006/3 |
|
Mis liiki paju mu aia taga kasvab? |
| Kui tahad seda saladust teada, siis näri kolm päeva ainult paju koort, seejärel käi kaduneljapäeva keskööl vastupäeva ümber paju, suitsutades käes seitsme pajulille kimpu, mis korjatud jaaniööl, ise seejuures järjest kõikide pajude nimesid pomisedes: millise nime juures pajupõõsas värahtab, ongi õige ... |
Kuidas koguda kivistisi |
| Kivististe ehk fossiilide kogumine on üks osa geoloogi tööst. Kivistised kannavad endas infot Maa mineviku kohta, nende abil on selgemaks saanud liikide teke ja väljasuremine, kliimamuutused ja mandrite triiv [6]. |
|
| EL küsib EL 2006/3 |
|
Kuidas suhtub Eesti keskkonnaühenduste koda (EKO) Saaremaa püsiühenduse rajamisse? |
| EKO esindajad kohtusid 1. märtsil majandus- ja kommunikatsiooniministri Edgar Savisaare jt. |
Millega tegeleb Nabala keskkonnakaitse ühing? |
| 2005 novembris kogunesid Lokuti külas Saku valla külavanemad ja külade esindajad. Kohal oli ka Kohila, Kose ja Kiili valla inimesi. |
|
| Lugeja küsib EL 2006/3 |
|
Kas linnugripi oht varitseb ka linnumajas? |
| Olen küll meediast linnugripi kohta lugenud, kuid mitmele küsimusele pole ühest vastust saanud. Toidan linnumajas koduaias talvitujaid. |
Kas loodus ise reguleerib? |
| Alutagusel on metsnugise arvukus ületanud igasugused piirid. Kui rebast ja kährikkoera piiravad mõningal määral kärntõbi ja marutaud, siis nugist ei näi need tõved puutuvat. |
|
| Panin tähele EL 2006/3 |
|
Kes ei tunneks kiivitajat |
| See musta-valgekirju kuue, uhke suletuti ning punakaspruuni sabaga kurvitsaline on asustanud meie põlde, heinamaid ja rannakarjamaid juba aastasadu. Elanud üle nii paremaid kui ka halvemaid aegu, on ta ühe varasema saabujana kevadel toonud alati hinge rõõmu taastärkavast loodusest ning elustanud oma pilkuköitva mängulennuga nii lagedaid rabamaastikke kui ka oraskasvus põllusiile. |
|
| Intervjuu EL 2006/3 |
|
Veskite käivitaja |
| Sirje Aher on sündinud 15. augustil 1955 Tallinnas. |
|
| Kaitsealad EL 2006/3 |
|
Hino maastikukaitseala |
| Maaliline linnurohke järv, selle seitsmel saarel ja lähikonnas vana elurikas loodusmets. See ongi Hino maastikukaitseala. |
|
| Aasta puu EL 2006/3 |
|
Pajud – see on imelihtne! |
| Nii metsamehed kui ka bioloogid kipuvad õpingutel pajusid vältima: see olevat nii keeruline, et pole mõtet püüdagi. Neid on palju erisuguseid, väga levinud on hübriidid ja lõpuks polevat nende tundmisest ka mingit kasu. |
|
| Artikkel EL 2006/3 |
|
METSIS on ohus, hoidkem ta kodu |
| Metsis on üks meie metsade suursugusemaid linde, ürglooduse saadik. Et puutumatut loodust jääb üha vähemaks, siis on üsna loomulik küsimus: kuidas on lood metsisega? |
Astrobioloogia elu lätete otsingul |
| Astrobioloogia on noor, kuid kiirelt arenev teadusharu, mille huvifookuses on elu teke, Maa-väline elu ning elu tulevik Maal ja mujal. |
Elektriliinide alused ja metsasihid elurikkaks |
| Võssa kasvanud elektritrassid ja metsasihid on tülikad ja risustavad maastikku. Miks ei võiks sealse võsa asemel olla kenasti hooldatud niit, kus leiavad soodsa elupaiga paljud kasulikud putukad? |
Kodumaastikud |
| Eestimaa on ilus oma rabade, vahelduva ranniku ja kuplitega. Aga miks tuleb maastikuilule mõeldes alati kõigepealt meelde kõige suurem, võimsam, harukordsem: Suur Munamägi, Jägala juga, Kaali järv ja nii edasi. |
|
| Toimetaja veerg EL 2006/3 |
|
Part õlis, metsis püssirohukastmes |
| Vaevalt et terve mu elu jooksul on kunagi lindudest nii palju kõneldud kui praegu, märtsihakul 2006. Paraku ei anna jutuainet see, et peale tihaste ja puukoristajate laulavad linnas juba väga kevadisi laule ka rohevindid. |
|
| summary EL 2006/3 |
|
|
Capercaillie is endangered, let’s protect its habitats
Ene Viht features Capercaillie, a majestic fowl species of our forests. This big bird species is as an ambassador of primeval nature. |
|
| Essee EL 2006/3 |
|
Asustatud punktist, rohtunud radadest ja looduse teietamisest |
| Detsembrikuises Eesti Looduses imestab Marek Sammul: „Eks ole ju veider, et loodusega seonduvate nähtuste üle, olgu selleks siis või kultuur, on enim mõtisklenud rahvad, kelle enda side loodusega on nõrk? Veelgi enam, teema võtavad üles need inimesed, kes enamasti elavad linnas: sõidavad autoga, mitte hobusega; piim tuleb poest, mitte lehmalt, ja liha saab lauale ilma loomi kasvatamata või tapamajja viimata. |
|
| Poster EL 2006/3 |
|
Kalasuppi pildistamas |
| Sellist pilti on võimatu planeerida. Ma ei saa öelda ka seda, et oskasin õige momendi loodusest üles noppida. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
