2006/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2006/3
Kodumaastikud

Eestimaa on ilus oma rabade, vahelduva ranniku ja kuplitega. Aga miks tuleb maastikuilule meldes alati kigepealt meelde kige suurem, vimsam, harukordsem: Suur Munamgi, Jgala juga, Kaali jrv ja nii edasi. Kas selleks, et maastikku nautida, peaks kindlasti minema hte neist kohtadest?

Muidugi on eestlastel uhkuse asi kia ra Baltimaade krgeimas tipus, tunnetada tonnide viisi vett kukutava joa vimu ning mista, et mnede ohtude eest ei ole inimesed kunagi kaitstud.

Munamel olen kinud, ikkagi Vrumaal les kasvanud mees, ning suusatada sai muidugi tihedamini Haanjas kui kuskil mujal. Phikooli klassiekskursioon viis mda ka Kaali jrve rest, aga Jgala on siiani avastamata. Kll juan sinnagi.

Samas usun, et vimsamaid maastikukogemusi vivad pakkuda hoopis kohad, millel on nautleja jaoks mingi nostalgiline vrtus, seda koosmjus ilmastiku ja aastaajaga. Vi hoopis mni tiesti uus, reklaamimata, iseenda avastatud koht. Igal paigal on loendamatu arv palgeid. Maailm on nneks loodud niivrd mitmekesisena, et kaht samasugust vaatepilti peaaegu et polegi. Vaate kujunemiseks annavad oma panuse kiksugu ilmastikunhtused, luues meeleolu ning andes lhtepunkti mtiskluseks.


Kodumaastik on kige olulisem. Kies oma lapseplve mngumaadel sombuse ning uduse ilmaga, kui mbruskond on vaid aimatav, tulevad meelde noore pngerja argimured: kurvastus halva ilma le ning kohustus istuda kodus. Siis ei osanud veel sompus ilma oma kasuks prata. Ei osanud nha, kui salaprase ning vabamat mttelendu rgitava mbruse suudab tekitada udu. Peva poole udu tuseb ning pike hakkab niisket maapinda kuivatama. hk on vrske ning vettinud. Peagi hakkab pike krvetama: nd meenuvad mngud, mida sai mngitud lillelisel aasal. Kui kerged siis jalad olid! Visid mngida ja joosta terve peva, ilma et oleks mrganud thjenevat khtu vi hmarduvat taevast.

Meeleolu oleneb momendist ja ilmast. Kui nnestub teha pilt, mis kannab endas kiki tundmusi, siis jb see hiljem seinal rippudes pikka aega meenutama kergeid jalgu ja muretut ringituuseldamist. Saab omamoodi energiaallikaks.

Seeprast arvangi, et kodumaastikel on eriline vrtus. Sest tuttavaks ja armsaks saanud knkaid, viljaplde ning metsi neme kikvimalikes vrvides, iga jrgmine pev erineb eelmisest. Olgugi et vahe vib olla ige pisike, lausa vaevumrgatav: detaile thele panema harjunud terav silm eristab viksemagi nihke.

Maailm on pidevas muutumises ning meie muutume koos maailmaga, kasvades kokku tuttavaks saanud nhtustega. Tahaks olla kohal ja jdvustada kogu looduse ilu, et saaks mduva hetke peatada ja alatiseks endale jtta, enne kui uus, hoopis omamoodi lummav hetk peale trgib.

Nnda saab hetki nautida ning muutusi eristada kodulhedastel radadel. Just kttesaadavus teeb lhemad maastikud nauditavaks.


nn ja ettengelikkus. Muidugi tuleb kia ka Munamel ja teistes suursugustes kohtades, kuid siis peab olema nne, et ilm ja aastaaeg hetkele kaasa mngiksid. Kaugelt tulles on see vga vhe tenoline. Loomulikult saab teatud mral ajastada ja planeerida, kuid kohalikke inimesi sellega le ei trumpa. Ainult nemad nevad maastiku kige ilusamaid ja llatavamaid hetki. Sest niteks ikesetormi tulekut ja pikese koosmngu tormipilvedega on peaaegu vimatu tpselt ette nha. Samas teame, kui kaunis on maastik ikesepilve alt paistvate viimaste kuldsete kiirte valguses siis, kui hus on juba esimesed suured piisad. Selline valgus paneb seisatama ning nautima kige tavalisemat lamedat kultuurmaastikku: laseb nha juhtuste kokkulangemisest sndivat pisikest imet.

Lhimaastikud annavad teatud vimaluse ka kiiresti tegutseda: nhes koduaknast tormipilve vi tugevat paduvihma, juab rutata juba varem vlja valitud kohta, et seal vaatepilti tunnistada ja jdvustada. Kui koht asuks kaugemal, siis reageerimismeetod ei ttaks, sest lummav vaatepilt kestab tavaliselt vaid mne sekundi, heal juhul mned minutid.


Paindlikkus tuleb kasuks. Aeg-ajalt tasub vaadata juba tuttavaks saanud asju teise nurga alt. Niteks prata tuttavas metsatukas pilk (kaamera) puutvede asemel alt les tuules kikuvatele latvadele, vi siis proovida hoopis vaadata latvadele lalt. Tulemused vivad llatada ning kiindumust veelgi suurendada.

Kiindumisega peab muidugi olema ettevaatlik: kui mberkaudsed metsad-maad on kellegi teise omad, vib hel peval juhtuda, et ngupidi tuttava metsatuka asemel laiutab hoopis raiesmik. Siis on alguses raske. Ent paari aasta prast teeb metsvint mne kasehakatise harude vahele juba esimese pesa, kus sirguvad noore metsa esimesed elanikud. Kitsed tulevad talvel jlle kasevrsetega maiustama. Tekivad uued tuttavad, eluring lheb edasi.

Uusi kohti avastades ammutame judu, pime vaatlema asju laiemalt, kuid samas paremini mistma juba armsaks saanud kodukoha vrtust. Vabal ndalavahetusel vikski vaadata ringi eesktt kodumbruses, mitte raisata aega pika sidu peale selleks, et veeta tunnike mnes reklaamitud kohas. Aga vahetevahel ei tee siiski paha vtta aeg maha ja sita kaugele, et nha viivuks midagi vrratut.



SVEN ZAEK
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet