2006/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2006/3
Elektriliinide alused ja metsasihid elurikkaks

Vssa kasvanud elektritrassid ja metsasihid on tlikad ja risustavad maastikku. Miks ei viks sealse vsa asemel olla kenasti hooldatud niit, kus leiavad soodsa elupaiga paljud kasulikud putukad?

Viimasel ajal on palju rgitud vajadusest kasutada elektriliinide all olevaid maid otstarbekamalt. Tepoolest, liinitrasside, aga ka metsasihtide all seisab kasutult vga palju maad ainuksi krgepingeliine on Eestis sadu kilomeetreid ja need on piisavalt laiad selleks, et neid sobilike masinatega thusalt harida ja eri eesmrkidel kasutada.

Hea idee on hakata liinitrassidel kasvatama julukuuski. Aga see pole ainus vimalus. Nhes, kuidas buldooseriga lkatakse sadadel hektaritel kokku mitmeaastast paju- ja lepavsa, tekib mte: miks mitte rajada krgepingeliinide alla hooldatud energiavsa pllud? Kui otstarbekas see viks olla, jgu pdevamate uurijate hinnata.

Siin pame tutvustada ja phjendada veel ht ideed, mis on seni vhe tuntud: luua elektriliinide alla ja metsasihtidele poollooduslikud rohumaad, mis ksiti sobiksid elupaigaks kasurputukatele. Selline maakasutus oleks odav, sest liinialuseid tuleks kord aastas vi he kuni kolme aasta tagant niita ja looduslik taimkate kujuneb siis ise.

Liigirikka istaimekoosluse tekkeks piisab mullas talletunud seemnepangast ja hu kaudu levivatest seemnetest. Taimekoosluse arengut saab ka kiirendada ning putukatele sobivamaks muuta, klides vsast puhastatud maale kohalike istaimede seemneid, eriti liblikielisi, nagu valget ristikut ja aasristikut, harilikku lutserni, aga ka mesikat, sarikielisi ja teisi meetaimi. Liblikielised hoiavad kasurputukaid, sealhulgas tolmeldajaid koosluses ning rikastavad mulda lmmastiku ja mikroelementidega. Selline muld lubaks seal edaspidi vajaduse korral kasvatada ka kultuurtaimi. Esialgu aga viksid need alad olla kasutuses heina- ja karjamaadena. Jrgnevalt arendamegi teemat, mida sai Eesti Looduses ksitletud tosinkond aastat tagasi [3]. Ja selgitame kigepealt, kes putukatest elavad elektriliinide all ja metsasihtidel.


Tolmeldajad. Me kik tunneme meemesilast, kes peale selle, et toodab vrtuslikku mett, on ks philisi tolmeldajaid. Samas teame, et meemesilane ei tolmelda kaugeltki kiki istaimi ega jua kikjale. Temast thusamad tolmeldajad on kimalased, keda elab Eestis le 20 liigi. Nende krval tegutsevad looduskooslustes veel seltsingulised mesilased, kes elavad peamiselt pinnases, puidukikudes, taimevartes ja rookatustes. Neid leidub Eestis le saja liigi. Head tolmeldajad on veel sirelased, iekrblased, paljud mardikad, lutikad.

Et mndagi taimeliiki tolmeldab ainult ks kindel putukaliik, siis on oluline, et looduses valitseks putukate mitmekesisus. Niteks mne haruldase taimeliigi kaitse muutub mttetuks, kui puuduvad seda tolmeldavad putukad. Eri liiki tolmeldajad elavad koosluses aga ainult siis, kui neile ja nende jrglastele on tagatud toit kogu arenguperioodi jooksul ehk siis vastsestaadiumist tiskasvanud putukani.

Mesilaselaadsed, kes kasvatavad suve jooksul peres mitu kurna tlisi ja suguisendeid, vajavad pidevalt istaimi, et rahuldada vajadus valgu (ietolm) ja ssivesikute (ienektar) jrele. Seda tagab nn. itsemise konveier ehk itsvad taimed varakevadest sgiseni. Niisuguse konveieri toimet saaksime tugevdada liinialuseid ja metsasihte niites.

Pajud, 2006. aasta puud-psad, on vga olulised eriti itsemiskonveieri alguses (koos paiselehega), sest esimeste itsejatena annavad nad energiarikast nektarit ja turgutavat ietolmu mesilastele, kimalastele ja nende jrglastele ning paljudele teistele valmikuna talvitunud putukatele. Seetttu on vga vrtuslikud ka mrgalasid lbivad elektriliinid, kus trassidel kasvab rohkesti pajusid. Suvel lisanduvad pajule samatoimelised enelad. Pole liigne meenutada, et esialgu toodeti just pajust ja enelatest maailmas kige laiemalt levinud ravimit aspiriini.

Mitmekesine toidutaimestik, pajud sealhulgas, tagab mesilastele kogu aktiivsusperioodi jooksul vaheldusrikka toidu ja pere immuunssteemi tugevdavad bioloogiliselt aktiivsed ained. Vib julgesti oletada, et iga toidutaim looduses lisab oma ravitoimega komponendid, mis satuvad meesse, suira, tarupigisse ja vahasse ning nende kaudu juavad ka inimeseni.

Ammu on ju tuntud tlus alternatiivmeditsiinist: kui on loodud haigused, siis on nende raviks olemas ka looduslikud ravimid. Niteks mesilaste varroatoositrjes on ks thusamaid sookail, kes on htlasi ka mesilaste meelistoidutaim. Tenoliselt saavad nad sookailult ietolmu ja nektarit kogudes ka lesti trjuvaid ning nende arengut prssivaid eeterlikke lisid jt. aineid.


Entomofaagid rvputukad ja putukaparasiidid. Metsasihtidel ja elektritrassidel elab rohkesti ka putukaid, kes hvitavad kahjureid metsades, monokultuursetel pldudel ja aedades vi piiravad nende sigimist. Siin vib esile tsta sipelgaid (eriti metsakuklasi), lepatriinusid, jooksiklasi, kiilassilmasid, sirelasi, kgu- ja kiresvamplasi, juuluklasi.

Rvputkad ja nende vastsed toituvad kahjurputukatest. Parasiitputukad aga munevad kahjurputukate vi nende jrglaste kehasse ning ohvri hvitavad munadest arenenud vastsed. Paljude entomofaagide valmikud saavad sigimisvimeliseks alles prast toitumist looduslikel istaimedel, keda viks rohkesti kasvada niidetud trassidel.


Milleks meile ldse putukad? Ka nii vib ksida. Selgitame hsti lhidalt.

* Putukad on kige liigirikkam loomaklass kogu maakeral ja ka vikeses Eestis: umbes 70% kikidest loomaliikidest on putukad.

* Putukad on evolutsioneerunud 200 miljoni aasta jooksul, nad on prit Kriidiajastust.

* Putukamaailm on vga mitmekesine, alates tavaputukatest kuni krgelt arenenud sotsiaalsete struktuuridega mesilaselaadsete, herilaste ja sipelgateni.

* Putukad osalevad peaaegu kikjal looduse aineringes taim-, loom- ja segatoidulistena ning lagundajatena.

Muidugi kuuluvad putukate hulka ka metsa- ja pllukahjurid. Putukad muutuvad kahjuriks alles siis, kui serveerime neile piiramatu toiduvaru monokultuurse metsa- vi plluna seal hakkavad nad ohjeldamatult paljunema. Nd tekib vajadus nende arvukust piirata. Seda saame teha kige thusamalt nende endi vaenlaste teiste putukaliikide, entomofaagide abil. Entomofaagidele meldes ongi kasulik rajada monokultuursete metsa- ja pllumaastike lhedusse looduslikke ja poollooduslikke mitmekesise taimestikuga tasakaalustatud alasid.

* Putukad on istaimede phitolmeldajad.


Tolmeldajad on hdavajalikud.

* 8592% kikidest istaimedest on putuktolmlejad.

* Putuktolmlemine on taimede sugulise paljunemise ja geneetilise informatsiooni mitmekesistumise peamine viis. See on bioloogilise mitmekesisuse eeltingimus.

* Ainuksi meemesilase abil tolmeldatavatest kultuuridest saadava koguprodukti vrtust on USA-s hinnatud 19 miljardile dollarile [2]. Aga kimalaste, seltsinguliste mesilaste jt. tolmeldajate roll vib letada meemesilast mitu korda, sest paljusid kultuurtaimi, metsamarju ja kaitset vajavaid haruldasi istaimi meemesilane ei tolmelda.

* 30% oma toidust saame tnu tolmeldajatele [1].

Need faktid testavad, et tolmeldajad putukad on looduse ja sealhulgas inimkonna seisukohalt vga olulised. Paraku pole seda teadmist vga tsiselt vetud. Eesti eelis mitme Euroopa riigi ees on veel sna mitmekesine loodus, aga see on loodus-, sealhulgas inimsstliku pllumajanduse eeltingimus. Kuid isegi siin napib juba tolmeldajaid. Niteks lutserni tiuslikuks tolmeldamiseks oleks vaja kuni 35 korda rohkem kimalasi, kui suudab pakkuda looduslik kooslus. Praegu tolmeldavad nad vaid 1020% itest [4]. Olukord pole sageli parem aedades ja marjametsades, mistttu jb palju saaki saamata.


Elektriliinid ja metsasihid elukoridoridena. Avatud elektritrassidelt ja metsasihtidelt saavad toitu nii tolmeldajad kui ka entomofaagid. Sealsed looduslhedaselt hooldatud kooslused toimivad ka pikkade elukoridoridena, kus putukad paljunevad ja levivad erisugustesse metsa-, pllu- ning aiakooslustesse. Paljusid loodus- ja kultuurkooslusi lbivate elektritrasside kogupikkus ja -pindala on sna suur, nii et nende kui elukoridoride osa viks olla thelepanuvrne.

Elektriliinide rsed metsaservad loovad soodsad arengutingimused nii metsa- kui ka avamaa kasurputukatele, sealhulgas seltsingulistele mesilastele, kimalastele, aga annaksid vimaluse ka metsakuklastele paljuneda ja tervet metsaosa asustada.

Niteks Padakrve looduskaitsealal on prast seda, kui metsasihid vsast puhastati, oluliselt paranenud sihirsete pesade ja nendega seoses olevate perede olukord metsasgavuses. Kuklasepesad asuvad enamasti ridamisi piki metsaservi ja teeri. Tugevasse varju jnud emapesad ehitavad enamasti uue ttarpesa vabale alale metsa serva, et vhemalt osa perest saaks nautida pikesepaistet ja vrskendavat tuult suvilas ning hankida sealt paremat toidupoolist ka emapesale. Toitumisrajad katavad pesadevahelise ala metsas ja puistu serva taimekooslustes.


Kuidas hoida korras elektriliinide aluseid? Kigepealt tuleks need vsast puhastada kas buldooseriga (soovitatavalt klmunud pinnaselt) vi vimsate vasar- ja rootorniidukitega. Paaril jrgneval aastal ajaks asja ra juba tavaline rootorniiduk, kuni vsa on hakitud ja mdanenud.

Prast vsa hvitamist vasarniidukiga on pinnas sna hsti ette valmistunud selleks, et sinna langevad seemned saaksid idaneda, kuid koosluse rikastamiseks vib peale selle klvata kohalike istaimede seemneid. Kallis pole ka pinnase kobestamine enne klvi, sest siis idanevad taimeseemned paremini. Nii soodustame putukaile sobiva istaimekoosluse kujunemist. See on hekordne investeering kooslusesse, mis psib isereguleeruvana kmneid aastaid.

Nnda loodud rohttaimekooslust on soovitatav niita kord aastas, lkates vimaluse korral selle t juuli teise poolde. Vi niita he- kuni kolmeaastase sammuga, et luua sobivad talvituskohad tekkinud kulus, tagada taimedele pikem itsemisperiood ja putukatele pidev ning mitmekesisem toidubaas.

Energiaheina niitudel ja karjatatavatel aladel ei ole hilisele niitmisele vastuviteid, vrtusliku metsaheina varumisel aga kll, sest hein puitub, tekivad toitainekaod, sda toitevrtus langeb. Elektritrasside suur pind ja niitmise ige korraldus vimaldavad jaotada maa otstarvet vajadust mda.

Elektriliinide alust maad korras hoides vhendame htlasi kinnikasvamisest tingitud tormikahjustusi ning tagame parema juurdepsu liinirikete parandajaile.


Metsasihte korras hoides saavutaksime mitu olulist eesmrki:

* Suureneb servaefekt ja kotonide osakaal maastikupildis.

* Loome parema ja mitmekesisema toidubaasi kasurputukatele, metsalindudele ja imetajatele.

* Parandame imetajate liikumisolusid ja soodustame selgrootute levimist.

Siingi on mngus majanduslik kasu: metsasihte on odavam niita kui vsastunud sihte puhastada. Mitmekesine metsahein on vrtuslik loomast, sihiniidul elavad tolmeldajad tagavad suurema marjasaagi.

Korras metsasihid takistavad metsaplengute levikut, nende puhkedes aga vimaldavad kustutajaile parema juurdepsu. Sihtidel olevaid kuivenduskraavide pervi niites tagame ka melioratsioonissteemi korrashoiu ja pikendame tunduvalt kuivenduskraavide iga. Samas pakuvad korras kuivenduskraavid elupaiku veeputukatele, kahepaiksetele, poolveelise eluviisiga imetajatele ja soodustavad nende levikut.

Ja muidugi on inimestelgi mnusam liikuda kenasti niidetud metsasihtidel.


1. Gauld, I. D. et al. 1990. The biological significance and conservation of Hymenoptera in Europe. Council of Euorope. Strasbourg.

2. Levin, M. D. 1983. Value of bee pollination to US agriculture. Bull. Ent. Soc. Am. 29 (4).

3. Maavara, Vambola; Martin, Ants-Johannes 1993. Loodussaarekesed pllumaastikku! Eesti Loodus 44 (9): 296298.

4. Martin, Ants-Johannes jt. 1999. Lutserni ite klastajad ja nende tolmeldamisefektiivsus. Eesti pllumajanduslikooli teadustde kogumik 199. Pllumajanduskultuuride produktiivsus ja kvaliteet: 131137.



ANTS-JOHANNES MARTIN, ANNE MARTIN
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet