2006/3



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Lugeja ksib EL 2006/3
Kas linnugripi oht varitseb ka linnumajas?

Olen kll meediast linnugripi kohta lugenud, kuid mitmele ksimusele pole hest vastust saanud. Toidan linnumajas koduaias talvitujaid. Tihased, vindid ja rstadki kivad. Phin-puhastan iga pev maja seest, kuid osa linde reostab siiski mbrust. Meil on ka koer, kes nuusib hoolega mahakukkuva prahi sees. Siit siis ksimused:

Kas on theldatud haigestumist siin talvituvatel sulelistel? Minu aias elab kll imelik rstas: istub linnumajas siti, ja kui hommikul tulen toitu tooma, lendab paari meetri kaugusele pihlaka otsa ning vahib mind uudishimulikult tiesti hirmuta. Loodan, et on lihtsalt
julge lind, kuid kummaliselt kitub kll!

2. Kas linnugrippi vib haigestuda ka koer?

Ei tahaks kll linde nlga jtta poole talve pealt, aga probleemi tuleb vist ikka tsiselt vtta, vi kuidas? Kas oleks ige toidulaud sulgeda? Milline on siiski reaalne oht? Kui palju teatakse linnugripi levikust? Loomulikult pesen ksi prast linnumaja juures toimetamist, kuid ikka on vimalus, et ukselingile vi mujale vib sattuda haigustekitajaid, kui nad linnumajast kte klge jvad.

Ursula


Vastab Eesti maalikooli ornitoloog Andres Kuresoo

Kigepealt olete kirjeldanud sna tpilist hallrstaste kitumist sdatalvisel ajal, mil looduslik toit (marjad, unad) on juba otsakorral. Kllap olete hoolsalt ja psivalt piirkonna linde aidanud ja plvinud sellega suleliste usalduse. Mis puutub linnugripi levikusse, siis seda jlgitakse kogu maailmas (ka Eestis) vga hoolsalt. Praegu vib kll kindel olla, et vrvulised (ka hallrstas) on sellest kurjast tvest seni puutumata jnud.

Koerte haigestumist linnugrippi pole seni kusagil registreeritud, kll aga on linnugripi viirust korduvalt leitud kassilt. See teadmine teeb virolooge sna rahutuks, sest surnud lindude sattumine kassi hammaste vahele polegi nii harv juhus.

See, et linnugripp rndlindudega Eestisse juab, on ndsest sna tenoline. Seda vivad siia kanda rndelised veelinnud: haned, pardid ja luiged, vimalik, et ka kajakad. Tsisemat riski kannab praegustel andmetel siiski tosin linnuliiki, kellest tuntuks on saanud juba khmnokk-luik (Vahemere riikides, Saksamaal) ja punapea-vart (Prantsusmaal). Viirustvi H5N1 on kindlaks tehtud niteks ka sinikael-pardil ja rabahanel. Kodulindudest on tsiselt ohustatud eelkige kodupardid ja -haned, veidi vhem kodukanad.

Eestis on viiruse lekandumine looduslikelt liikidelt kodulindudele siiski sna vikese tenosusega, sest nende segunemist tuleb meil ette liharva. Kui ksida ornitoloogide kest, kas nad on niisugust ohtlikku linnusegu varem mrganud, siis meenuvad isegi pidevalt vljas viibivatele linnuteadlastele vaid ksikud riskipaigad Eestis. Lindude segunemise oht on mratult suurem isegi Saksamaal ja Hollandis, rkimata Trgist ja Venemaa lunaosast, mis on kujunenud Euroopas teliseks viitstikuga gripipommiks.

Looduslikud linnuliigid on tnavu meil juba korduvalt htta jnud: kll on neid kastetud lisse, kll pidanud taluma karmi talve vintsutusi. Ilmselt jb tnavune kevadrnne pesitsusalale nii mnelegi lunamaa sulelisele ksnes unistuseks, sest kurnava haigusega linnud ei suuda pikalt rnnata.

Linnugrippi saab inimene vltida tavapraseid hgieenireegleid jrgides, mida enamik alati teeb. Ornitoloogina soovitan lhtuda ikka talurahvatarkusest. Loodetavasti lb taluperemees siis kevade saabudes kanade-partide ees laudaukse varakult kinni, meldes samas selle peale, et esimese soojalaine harjal saabuv suitsupsuke ikka lauta pesa punuma pseks.



Ursula , Vastab Eesti maalikooli ornitoloog Andres Kuresoo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet