2006/4



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2006/4
Kas Akste sipelgatega on lood testi nii pahad, et kaitseala tuli sulgeda?

Olukord on tunduvalt halvem, kui kaitseala pgusalt ringi vaadanud turistile ja loodusvrale libagiidile tunduda vib. Sipelgaid sebib kll praegugi hulgi igal pool, ent lagunenud pesad matkaradade res ja tugevalt sissetallatud rajad ka vljaspool matkaraja piirdeid annavad mrku, et turismimajandus on kontrolli alt vljas. Pealegi ei saa sipelgapere ja asurkonna jtkusuutlikkust hinnata vaid pesade mber sebivate sigimisvimetute tsipelgate arvu, vaid elutervete pesade vi peres edukalt sigivate emade jrgi.

Kige rohkem hukkub sipelgaid turistide jalge all siis, kui teised tulevad appi oma haavatud pesakaaslasi pstma, kuid sama turismirhm tagasiteel vi juba uued huvilised tallavad surnuks ka pstemeeskonnad haavatutega. Lpuks on sipelgad sunnitud alla andma ja nad kolivad turvalisemasse metsa, kuid inimestes trganud uudishimu ja ilumeel tmbavad uute krgete sipelgate tornelamute poole ning turistide rajad tungivad samuti metsasgavusse.

Nii ongi juhtunud, et Akste looduskaitsealal on vrreldes niteks turismist puutumata Padakrve looduskaitsealaga, kus elab samuti laanekuklane ja metsad on boniteedilt sarnased, pesade ldaktiivsus kuni viis korda viksem. Korralikke elujulisi pesi on Akstes jrel kigest umbes 15%, sest tallamisega ligatakse pesadelt ra ka suur osa toitumisterritooriumist ja see kahandab perede vimet end taastoota. Samuti ei suuda nrgad pered end kaitsta looduslike vaenlaste, nagu rhnide, metssigade, karude ja mkrade eest ning parandada pesakahjustusi. See ongi tinginud olukorra, kus kaitsealal pole enam midagi ilusat nidata.

Olukorra parandamiseks soovitan klastuskoormust hajutada nii ruumiliselt eri pperadade ja asurkondade vahel kui ka piirata inimkoormust ajaliselt. Samuti on vga thtis giidide ige koolitamine ekskursioonijuht peab oskama thelepanu prata niteks sipelgaradadele, et turistid otse sinna peale ei astuks ja kasutaks ainult radade kohale asetatud kaitsesillakesi. Turismiarendajad peaksid aga arvesse vtma, et tegemist ei ole lputult psiva kasumiallikaga, vaid looduskaitsealaga, mille eesmrk on liigi kaitse.



Ants-Johannes Martin, Eesti maalikooli pllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur, mrmekolo
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet