|
 |
Eesti Loodus 2006/4 | SISUKORD
| Artikkel EL 2006/4 |
|
Jänesekapsas põske, mis edasi? |
| Jänesekapsast teavad-tunnevad ka muidu üsna looduskauged inimesed. Varjuline kasvukoht, erilise kujuga lehed, haprad valged õied ja hapu maitse – nende järgi jänesekapsast põhiliselt teataksegi. |
Kevadet püüdes |
| Ma ei tea kedagi, kes kevadet ei ootaks. Aeg, mil loodus üha soojeneva päikese all end talveunest äratab, pakub igal hetkel midagi uut ja kordumatut. |
Räpina polder, rahvusvahelise tähtsusega linnuala |
Räpina poldri hoiualal on märgatud linde kokku 202 liigist, ühel eriti linnurikkal aastal (2005) 177 liiki.
* Aastas läbib poldri hoiuala kokku üle 1 000 000 linnu.
* Poldrialal pesitseb ligikaudu 3000 linnupaari kuni 125 liigist.
|
Elistvere loomapark |
| Elistvere loomapark asub Jõgeva maakonnas Tabivere vallas. See Eestis senini omalaadne loomapark on loodud 27. |
|
| Aasta lind EL 2006/4 |
|
Hänilane: vähe tuntud, kuigi silmapaistev |
| Vähesed on temast kuulnud, veel vähesemad näinud, kuigi hänilane on üks Eesti värvikirevamaid linnuliike ja ühtlasi arvukas. Tema sugulastest on enim tuntud valgetes toonides linavästrik, vähem on teada kollase sulestikuga kuldhänilane ja jõgivästrik. |
|
| Toimetaja veerg EL 2006/4 |
|
Kollane västrik ja teisipäevaõhtused uudised |
| Tänavust aasta lindu hänilast naljalt igaüks ei tunne. Linavästriku kollasekõhuline sugulane inimese enda seltsi väga ei otsi, küll aga elab meelsasti koos pudulojustega karja- ja heinamaadel. |
|
| Panin tähele EL 2006/4 |
|
Hangelinnud nagu hingelinnud |
| Tänavune pikaleveninud talv on meid rõõmustanud rohke lume ja päikesega. Valendavad hanged ja parajalt külmad ilmad toovad meelde aastakümnete tagused päristalved. |
|
| EL küsib EL 2006/4 |
|
Kuidas suhtuda Panga pangale kavandatavasse hoonestusse ja parklasse? |
| Panga pank on tõepoolest paik, kuhu tahan ilusa ilmaga minna paljapäi ja paljajalu – kasulik loodusele ja inimesele endale ergonoomilisest aspektist. Nii saaks seal iga kontorirott end bürootöö tegemiseks laadida. |
Kas Akste sipelgatega on lood tõesti nii pahad, et kaitseala tuli sulgeda? |
| Olukord on tunduvalt halvem, kui kaitseala põgusalt ringi vaadanud turistile ja loodusvõõrale libagiidile tunduda võib. Sipelgaid sebib küll praegugi hulgi igal pool, ent lagunenud pesad matkaradade ääres ja tugevalt sissetallatud rajad ka väljaspool matkaraja piirdeid annavad märku, et turismimajandus on kontrolli alt väljas. |
|
| Intervjuu EL 2006/4 |
|
Mereplankton: pisike, kuid oluline |
| Kalle Olli on sündinud 12. veebruaril 1967 Tallinnas. |
|
| Kaitsealad EL 2006/4 |
|
Pähni looduskaitseala |
| Pähni looduskaitseala loomise algatas legendaarne metsamees ja looduskaitsja Vello Denks. Kaitseala asutati eelkõige vana metsa ning selle elustiku kaitseks. |
|
| Aasta puu EL 2006/4 |
|
Paju kui aspiriini vanaisa |
| Aastal 1897 sünteesis Felix Hoffmann salitsüülhappest atsetüülsalitsüülhappe, mis pani aluse aspiriini tootmisele. Salitsüülhapet ja salitsülaate õppis inimkond tundma tänu pajule. |
|
| In memoriam EL 2006/4 |
|
Riigimees ja teadused |
Lennart-Georg Meri
29. märts 1929–14. |
Poku-Taat läks ära |
Edgar Valter
21. september 1929–4. |
|
| Essee EL 2006/4 |
|
Looduskaitseteadlase neli hobust |
| Tunnen hobuseid viletsasti ja kodukoplis pean ainult nelja. Aga kui erisugused nad on! |
|
| Tööjuhend EL 2006/4 |
|
Kuidas mineraale koguda ja hoida? |
| Eelmises ajakirjanumbris anti nõu kivististe kollektsionäärile. Seekordne ülevaade pakub algtõdesid mineraalide kogujale ja juhatab kätte kohad Eestimaal, kus võiks nende kogumisega algust teha. |
|
| Poster EL 2006/4 |
|
Ootamatud kohtumised |
| See juhtus ühel kaunil märtsikuu päeval. Ilm oli üllatavalt soe, taevas selge ning puhus kerge tuul. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
