Kiipsaare tuletorn on Eesti Looduse kaant kaunistanud varemgi: 2003. aasta detsembrinumbris oli juttu õrnadest liivarandadest. Tormide kulutuse tõttu oli veepiir majaka vundamendi külje alla jõudnud ning torn ise viltu vajunud. Nüüd seisab Kiipsaare majakas juba päris vees ning on end taas püsti ajanud. Miks see nii on, saab lugeda avaloost.

Põnev, kui loodus sedasi ootamatult inimese loomingusse omi jälgi jätab. Tekitab küsimusi ja äratab uudishimu. Paraku juhtub teadmiste kogunedes selliseid “imesid” üha vähem. Inimkond rühib teaduse juhtimisel üha suurema sõltumatuse poole ning looduse jälg meis muutub üha õrnemaks. Piltlikult öeldes tulebki piim poest ja ilm ilmajaamast.
Vajadus “Gaia puudutuse” järgi jääb siiski alles ka asfaldi ja betooni keskel elades. Eks ole see üks põhjusi, miks käiakse loomaaias või veedetakse puhkust linnast väljas. Loodetavasti paneb see vajadus lugema ka Eesti Loodust ja teisi loodusajakirju.

Rääkides looduse jäljest inimeses, peab mainima muidugi ka selle vastandit, ökoloogilist jalajälge. Inimkond avaldab keskkonnale üha suuremat mõju. Hoogustuvale tarbimisele viitab nii Eestisse kavandatav tuumajaam kui ka Nord Streami gaasitoruprojekt. Käiks justkui omalaadne võidurelvastumine: riikide mõjukus võrdub tihti majanduse võimekusega ning selle arendamisele ei saa seada piire. Siin numbris on pisut juttu ka Eesti tuumajaama võimalikest asukohavalikutest geoloogi pilgu läbi.
Tugevad mõjud loodusele algavad aga sageli väikestest ja pealtnäha tühistest asjadest. Meie kõigi võimuses on näiteks astuda vastu raiskamisele, alustades iseendast.
Aprillis sai Tartu ülikoolis valmis ökoloogilise jalajälje kalkulaator. Teoreetiliselt peaks see välja arvutama igaühe elutegevuse ökoloogilise mõju. Tulemuse tõesus jääb igaühe enda otsustada. Küll võiks aga selle testi täitmine panna igaüht oma harjumuste ja eluviisi üle järele mõtlema. Kalkulaator ise asub aadressil www.ut.ee/mobility/jalajalg/.
Kui testi tulemuse valguses end hindama hakkate, mõelge ka oma järelkasvu peale: kuidas neid kasvatate või kasvatanud olete. Loodushoidlikuks kasvatatud inimene vähendab tublisti ka oma vanemate ökoloogilist jalajälge. Et see jalajälg ikka väiksem oleks ja loodus meid rohkem puudutaks.