|
 |
Eesti Loodus 2009/5 | SISUKORD
| summary EL 2009/5 |
|
|
The shores of Kiipsaare and the lighthouse
Kaarel Orviku and Hannes Tõnisson describe the influence of sea on the „Pisa tower” of the Harilaid Peninsula on the Island of Saaremaa: 50 years ago the lighthouse (built in 1933) was located 100 m away from the shoreline, in the middle of the peninsula. By the beginning of 1990ies, the lighthouse was already located on the shoreline, with waves eating its base. |
|
| EL küsib EL 2009/5 |
|
|
| sõnumid EL 2009/5 |
|
Kulda ja pronksi loodusteadusolümpiaadilt |
Eesti noored võitsid aprillis Hispaanias Murcias toimunud VII Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadil (EUSO) kuld- ja pronksmedali.
Kuldmedali ja absoluutarvestuses 5. koha saavutas Eesti I võistkond koosseisus Uku-Laur Tali (Hugo Treffneri gümnaasium), Erik Tamre (Tallinna reaalkool) ja Kadi Liis Saar (Tallinna reaalkool/Tallinna inglise kolledþ). |
Jarek Jõepera on pildistanud aasta foto |
19. aprillil jagati Tallinna linnahallis “Looduse aasta foto 2009” auhindu.
Tantsivad Hundid, üksikkategooria esimese auhinna pälvisid seekord täiskasvanuist Urmas Tartes (loomaportreed), Mats Kangur (loomad tegutsemas), Mehis Maipuu (taimed ja seened), Jarek Jõepera (maastikupildid), Sven Zaèek (inimene ja loodus), Ülo Udumäe (vormi mängud looduses) ja Kaido Haagen (maailma loodus); noortest Merily Salura (loomapildid), Mart Salumäe (looduspildid), Johann-Maria Parv (inimene ja loodus) ja Hendrik Osula (maailma loodus) ning lastest Jakob Oetjen (loomapildid), Carl Gaspar Nugis (looduspildid), Mikko Leo Selg (inimene ja loodus) ja Monika Väliste (maailma loodus). |
Keskkonnahariduskeskus sai auhinna mainekal konkursil |
Rahvusvaheline þürii valis Tartu keskkonnahariduskeskuse (TKKHK) projekti „Meie oma ökomaja” “National Energy Globe 2008” Eesti võitjaks.
Energy Globe Award on tunnustatud kõige prominentsemaks keskkonnaauhinnaks maailmas. Selle siht on esitleda edukaid keskkonnaprojekte üldsusele ja näidata, et paljudele meie keskkonnaprobleemidele on olemas head ja teostatavad lahendused. |
Eesti geoloogia selts 20 |
| Geoloogide klubi, mis on loodud 1985. aastal, vormistati 1989. |
Jaan Einasto avastus postmarkidel |
| Euroopa posti ja telekommunikatsiooni administratsioonide liidu CEPT eestvõttel on juba aastaid antud välja nn. Euroopa-marke, mille jaoks on igaks aastaks valitud uus, kõigile väljaandjamaadele ühine teema. |
Eesti metsaselts andis Kaupo Ilmetile elutööpreemia |
24. aprillil tänas Eesti metsaselts (EMS) Kaupo Ilmetit metsandusliku töö eest, andes talle elutööpreemia: tänukirja ja 50 000 krooni.
Põline metsamees Kaupo Ilmet on pikka aega töötanud mitmes metsandusametis, aastatel 1997–2008 oli ta ka EMS juht. |
Prooviratturid Stockholmis |
Rootsi pealinnas alustati juba 2004. aastal Stockholmi mobiilsuse projekti, mille peamine siht on panna linna elanikud liikuma lihtsal, odaval ja tõhusal viisil, hoides samas elukoha keskkonda nii tervislikuna kui võimalik.
Üks osa sellest projektist oli aasta väldanud nn. |
Kütuseelement leiab koha “targas pakendis” |
Soome tehnoloogiafond Tekes teatas aprillis, et fondi rahastusel valminud tilluke kütuseelement pälvis rahvusvahelise tunnustuse Jaapanis kui üks parimaid omalaadsete seas.
Tegemist on trükitava ensüüm-kütuseelemendiga, mille on koostöös välja töötanud Åbo akadeemia, Soome tehnikauuringute keskus VTT ja Helsingi tehnoloogiaülikool. Jaapanis toimunud rahvusvahelisel kütuseelementide esitlusel tunnistati see üheks uuendusmeelsemaks. |
BirdLife: Roheline paber on Euroopa kalanduse viimane ðanss |
Linnukaitseorganisatsioonide liit BirdLife International avaldas rahulolu Euroopa Komisjoni äsja avalikustatud kalandust käsitleva dokumendi “Green paper on the Reform of the Common Fisheries Policy” üle, mille alusel hakatakse ette valmistama Euroopa Liidu üldise kalanduspoliitika (CFP) reformi aastal 2013. BirdLife’i kinnitusel on see dokument “julgustandev algus hädavajalikele radikaalsetele muutustele”.
See kava annab ettekujutuse, milline peaks CFP olema, et näiteks 2020. |
|
| intervjuu EL 2009/5 |
|
Uimastite vältimine tuleb teha lihtsaks |
| Miks vanajumal üldse sõltuvuse, andumuse (ingl. addiction) lõi? |
|
| artiklid EL 2009/5 |
|
Kiipsaare rannad ja tuletorn |
| Saaremaal, Harilaiul, asus veel hiljuti meie oma “Pisa torn” – Kiipsaare tuletorn. Kuigi ehitis ei ole praeguseks enam kaldus, kirjeldab selle asukoht rannalähedases vees ilmekalt Harilaiu randade muutusi. |
Hinnang tuumaelektrijaama asukohtade valikule |
| Eelmise aasta lõpus valis Eesti Energia välja kuus asukohta, kuhu võiks rajada tuumajaama. Välja pakutud paikade mõjualale jääb aga mitu kaitseala ja asulat, mistõttu on küsitav ehitada jõujaam näiteks Loode-Eestisse. |
Heal lapsel mitu nime |
| Lõikav „klii-ü!“ äratab talviselt vaikse ja tühja metsa silmapilguga unest. Hetke pärast toibub keha võpatusest ja mõte hõiskab: „Musträhn!“ Tihti on nõgikikas koos mõne pisema rähnilise ja lõputult looklevate põdrajälgedega mu ainsad kaaslased talvises lammimetsas. |
KULINAARSED KUUSEKASVUD |
| Majandussurutis muudab inimesed leidlikuks ka toidulaua rikastamisel. Originaalse maitsestaja ja tervistaja rolli on tõusnud kevadised kuusevõrsed. |
Kuningkiilid vallutavad Eestit |
| Arvatakse, et Eestis elutsevate kiilide kohta teame juba kõike ning enamik entomolooge ei tunne nende vastu huvi. Seevastu kiilid tunnevad üha huvi Eesti vastu. |
Uued kuningkiili leiud |
| Annan teada kahest uuest kuningkiili leiust. Nägin kuningkiili Saaremaal Turja lähedal mullu 13. |
Võõrliigid rikuvad looduse tasakaalu |
| Ameerikast pärit vikerforelli lasti Järvamaa jõgedesse eelmise sajandi jooksul pidevalt. Hoolimata sellest, et see võõrliik siinsetes oludes ei paljune, on ta üks põhjusi, miks jõeforell mitmetes jõgedes enam ei ela. |
|
| toimetaja veerg EL 2009/5 |
|
Looduse jälg inimeses |
| Kiipsaare tuletorn on Eesti Looduse kaant kaunistanud varemgi: 2003. aasta detsembrinumbris oli juttu õrnadest liivarandadest. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
