2009/5



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2009/5
Vrliigid rikuvad looduse tasakaalu

Ameerikast prit vikerforelli lasti Jrvamaa jgedesse eelmise sajandi jooksul pidevalt. Hoolimata sellest, et see vrliik siinsetes oludes ei paljune, on ta ks phjusi, miks jeforell mitmetes jgedes enam ei ela.

Esimesed teated vikerforelli sisse laskmisest Jrvamaa jgedesse on teada aastast 1917, mil segaste aegade tttu lasti alla misatiikide veetase ja sealsed kalad pagesid jgedesse. Plaanipraselt hakati vikerforelli Vodja jkke asustama aga mdunud sajandi 60. aastate lpul.

Kas polnud see juba siis jeforelli populatsiooni n.-. luigelaulu algus? Arvukuse vhenemist kiirendasid ka jrgnenud ulatuslikud maaparandustd ja rohke vetamine.
Esimese Eesti vabariigi ja okupatsioonialguse aegadest vikerforelli asustuse kohta andmed puuduvad, kuid veel 1958. a. saadi Prnu jest Paide lhistel Vodja je suudmest vikerforell kaaluga 4,3 kg. 1960.1980. aastatest on jrjepidevaid andmeid vikerforelli pgist Prnu jes, kusjuures tegu on olnud kuni 3-kiloste isenditega. Prnu jes elas vikerforell koos jeforelliga ilma, et viimase asurkond selle tttu kannatanud oleks.
Seda aga ei saa elda oluliselt viksema Vodja je kohta. Veel kuuekmnendatel oli seal jeforell suhteliselt paikne, aga vikerforelli kui vrliigi lisandumisena hakkas jeforelli asurkond vhenema. Tingitud oli see ilmselt n.-. ruumipuudusest: toidukonkurentsist, veetaseme langusest jms.
Looduslik tasakaal oli rikutud nii Vodja kui ka Esna jes. Seda nitasid pikaajalised pgiandmed. Ndseks, kui vikerforelli populatsioon on hbunud, kidub ka jeforell, iseranis suuremad isendid.
Sestap ongi mistetamatu, et viimaste aastate vaatlusandmete phjal on forelli piisavalt, pole aga enam kopsakaid Esna jkke kudema tusvaid emasforelle ja marja viljastavaid isaskalu. Ometi peaksid suuremaks kasvanud ja Prnu jkke elama siirdunud forellid kudema tulema just kodujkke.
Mletan oma kooliplveajast, et vikerforelli asurkond kasvatati Vodja jes niivrd rohkearvuliseks, et kalad hakkasid kalameeste lantide otsa jma lausa selja- vi khtupidi.

Vikerforell (Oncorhynchus mykiss) on Phja-Ameerikast prit tiigikala, keda on asustatud le kogu maailma. Eestisse toodi ta 1897. aastal ja praeguseks on vikerforell thtsaim forellitiikides kasvatatav kala. Ta elab sumpades nii mere- kui ka magevees. Katsed vikerforelli asustamiseks looduslikesse vetekogudesse on enamasti lppenud tulutult. Ainus teadaolev looduslik populatsioon asustab Prnu je lemjooksu. Allikas: Tartu likooli ppematerjal, http://bio.edu.ee/loomad/.
Eelnevat lugedes tekib kohe ksimus, miks seda vlimuselt kaunist, aga siiski vrliiki esindavat kala forellijgedesse pumbati, kui ta seal ei paljune. Elagu ja kasvagu vastavates tiikides, kust huvilised teda siis pda saaksid.
Kindlasti ahistas vikerforell kui vrliik tugevalt jeforellipopulatsiooni ja nende elupaiku, aga tavakalameestel oli thtis forelli tabamine, saaklooma liigist hoolimata. Pealegi on vikerforell landi otsas metsik vitleja, nii pakub tema ravsitamine tohutult emotsioone ja selle vastu pole kellelgi midagi.
Esna jge vis neil aastatel lugeda praktiliselt vikerforellijeks. Tollal oli jevesi tugevalt pllumajandusnitraatidega reostatud, vikerforell aga sellist reostust talub. Nii asustatigi jgi knealuse vrliigiga, et see ldse mingit kalamajanduslikku thtsust omaks.

Jeforell oli end olude sunnil tasapisi asustanud Prnu jkke juba varemgi ning eriti suured isendid (45 kg) elutsesid piirkonnas kuni Reopalu je suudmeni. Seitsmekmnendatel hakati jeforelli saama ka juba Kirnas (7 km Paidest), jrgnevalt Tri piirkonnast ja ndseks on jeforelli ptud isegi Vndrast.
Vodja jes elavad ndisajal vaid 12-suvised forellipngerjad, kes suuremaks kasvades siirduvad elama Prnu jkke. Suured isendid liiguvad Vodja jkke vaid kudema. Paraku on jrjepidevalt igal aastal jeforellide kudepesade arv vhenenud ja viimasel ajal vib nentida, et praktiliselt neid enam polegi.
Jeforell on asunud elama Prnu jkke ja ka koeb seal Paide ja Tri vahel asuvatel krestikel vi isegi Prnu jkke suubuvas Prandi jes. Populatsiooni jrjepidevus Vodja ja Esna jes on katkenud.
Ometi saadakse praegusel ajal gigantseid jeforelle Tri ja Jrvamaa piiril asuva Rae silla vahelises piirkonnas, Suurejelt ja Vihtrast (Prnu jgi) rkimata!
1960. aastate lpul tusis pevakorda ka teistesse jgedesse vikerforelli asustamine. 19731984 lasti neid nii Vodja, Esna kui ka Oostriku jkke.
Asurkonna suurendamise lppedes kadus kala jgedest sna kiiresti. heksakmnendatel kll pti mni ksik suurem isend, aga ilmselt oli tegu mne ime kombel ellu jnud vi Roosna-Alliku kalakasvatusest vlja psenud vikerforelliga. Tsi seegi, et niteks kaheksakmnendatel pti ka kopsakamaid isendeid. Aga enamasti saadi siiski jeforelli, kes oli siis kuuekmnendate lpul end ise asustanud ka Esna jkke ja uute elupaikade otsinguil vlja judnud Trini ja kaugemalegi veel. Ometi oli see kala enne vikerforelli asustamist tielikult paikne asukas Vodja jes, kuigi harva saadi just suuremaid isendeid (34 kg) ka Paide lhistelt Prnu jest.
Esna jes oli 1970.1980. aastatel tnu pidevale juurdeasustamisele vikerforelli ka sna arvukalt, aga ka jeforellid rhkisid Tallinn-Tartu mnt. silla alt lesvoolu kudema, sest nagu eelpool juba mainitud vikerforell meie oludes looduslikult ei paljune.
Mainitud aastatel lasti Jrva Kalastajate klubi eestvtmisel sisse ca 500 he- ja kahesuvist isendit aastas. Kesoleval ajal vikerforelli enam Jrvamaa forellijgedes ei leidu, sest maime ei ole enam pikka aega asustatud.

Looduses peab silima tasakaal. Koosluste tasakaalu eest hoolitseb loodus ise. Inimese sekkumise tttu on aga mitmed liigid vlja suremas. Kalavarude suurenemise vastu pole kindlasti kski loodust armastav ja forellipki harrastav persoon. Aga vrliikide asustamine uutele aladele lpeb paratamatult halvasti, aegade jooksul on seda ilmekalt nidanud nii mnedki forellijed Jrvamaal.
Kahtlased eksperimendid vrliikide sissetoomisega nii kala- kui loomariiki rikuvad looduse tasakaalu. See peaks olema seadusega karistatav.

Autor on tnulik Kalle Kroonile andmete eest vikerforellide kohta.

Kaido Krass (1951) on kalamees, sihtasutus Eesti Forell asutajaliige.



Kaido Krass
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet