2009/8



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2009/8
Sdamelhedased krbsed ja liblikad

Ta oli ks viimaseid suuri universaale Eesti entomoloogias, mrgivad Hans Remmi snniaastapeva thistades tema kaasaegsed.

Mardikad, krbsed, ssed, habessed, liblikad, eriti sdamelhedased olid aga krbsed ja liblikad peale kiletiivaliste ei leidunud rhma, mis entomoloog Hans Remmi poleks tsiselt huvitanud. Nagu teisigi phendunud putukateadlasi, iseloomustas teda suur psivus ning pidev huvi oma uurimisobjektide vastu. Igal pool pdis ta nii d kui ka pevad, mrgib abikaasa Eevi Remm, samuti entomoloog. Isegi kui kurameerimisime, ratas mdalendav liblikas ta thelepanu. Igale poole, kuhu ta lks, vttis kaasa vrgu, ekshaustori ja surmuti.

Esmalt keskendus Hans Remmi uurijahuvi sskedele. Vellaveres likooli praktikabaasis kasutas ta pnisena suurt linasest riidest kellukest, mille ta endale ja sskedele nende tabamiseks peale laskis. See kelluke oli kolleegide hinnangul paras piinakamber.
Nii nagu iga entomoloog, soovis ka Hans Remm loodusest uusi liike leida. Seda avastamisrmu pakkusid talle doktorit teemaks valitud Palearktika habessed. Habessed on alla-millimeetri-mehed, valguspki tulevad nad miljonikaupa, nagu tolm. Mrata saab neid ainult mikroskoobi all, genitaalide jrgi. Hans Remm joonistas oma vljavalituid mikroskoobi all les (alguses pliiatsiga, prast tuiga), ja joonistas ta kolleegide hinnangul suhteliselt hsti. Kui tundus, et on midagi uut, siis vis hakata liiki kirjeldama.
Hans Remmil oli sidemeid habesskede uurijatega kogu maailmas, kis kirjavahetus Poola, Luna-Aafrika ja Ameerika teadlastega, kuid ise ta kunagi vlismaal ei kinud. Osales kll Moskvas rahvusvahelisel entomoloogiakonverentsil ja rndas ekspeditsioonidel tollases NSV Liidus. Elu lpuaastail aga ei pdnudki eriti reisida, uurimismaterjali tid kolleegid.
Nd ei ienda habesskedega Eestis keegi, aega ja td nudvas sstemaatikasuunas tahavad teaduspldu knda vhesed.

Mikroskoobist lahutamatu. Eevi Remmi meelest sobinuks abikaasa rohkem teadusasutusse kui likooli, oli pigem teadlane kui pedagoog. Kuid ppejuna esitas ta fakte hsti, ning mrajad-ppevahendid, neid ta lausa armastas teha.
Mati Martin jagas Hans Remmiga kabinetti (number 302, Tartu likooli Vanemuise tnava 46 ppehoones) alates aastast 1972. Kui olin tudeng, andis ta mulle laua. Ta rkis udselt vhe, nohises omaette, kui aga ksisin, seletas pikalt-laialt. Martin meenutab, kuidas juhendaja andis esimesele kursusele selgrootute zooloogia sisepraktikumi: Lks juhatas praksi sisse, siis aga vahepeal kadus praksiruumist ra.
Hans Remm ei siirdunud mitte kohvikusse ajalehte lugema, vaid kasutas minuteid liblikatega tegelemiseks. Ta tahtis luua oma laste ssteemi, ja koos Jaan Viidalepaga koostatud liblikate mrajas ta seda osaliselt ka rakendas.
Liblikauurimise kigus kirjeldas Hans Remm uue laseliigi Mesapamea secalella Remm. Hiljem selgus, et sama liik oli siiski juba varem kirjeldatud. Kuid Remmi kirjeldus ajendas antud rhma Kesk-Euroopas lhemalt uurima ning seal kirjeldati sellest perekonnast mitu uut liiki. ks neist nimetati ka Hans Remmi jrgi: Mesapamea remmi Rezbanyai-Reser.
T juures tegeles ta liblikatega, kodus habesskedega. Mati Martin: Judis tle kmneks, aga siis selgus, et ta oli kodus kolm tundi td teinud. Entomoloogina teline universaal. Neid, kes nii laialt teaks ja oma teadmiste phjal artikleid kirjutaks, ei olegi enam. Evi Remm: Kodus ttas ta htuti kllalt kaua, majapidamine, kaasa arvatud katuseparandus, oli minu hooles. Puusepa tnaval elades oli tal oma vike ttuba, ja hiljem Aardla tnaval.

Lkke rest laua taha. Hans Remmi kuldvtmeks entomoloogiasstemaatika sgavusse oli phendumus, oskus kik muu krvale lkata. Oli pahane, kui valiti likooli ametihingutegelaseks. Phimtteliselt thendas see vaid kord aastas mingite paberite titmist, kuid Hans Remmile oli siiski iga kord kergendus, kui brokraatiaga hele poole sai. Kuskil saadi ka aru, et ppejud seda ametihingutd lejala teeb, ning teda ei valitud enam funktsionriks tagasi. Kui 1985. aastal pandi Hans Remm kateedri juhatajaks, luges ta lbi kik 27 kateedri dokumendikausta, kuid siis ji ka entomoloogiat soiku.
Hsti vhenudliku ja vlisele kljele vhe thelepanu prava mehena liikus Hans Remm vlipraktikumis vanade dressipkstega ja kandis lbikulunud tenniseid, mis hel hetkel jala kljest lihtsalt ra kukkusid.
Vlipraktikakohtade valikul (bioloogide praktika kestis korraga kolm ndalat) pidasid ppejud silmas ka oma teadushuvisid. Luna-Eesti piirinurgad Jrja, Hanikase, Misso, Obinitsa ja Mniste pakkusid nii huvitavaid loomi kui ka pikki lkkehtuid.
See, kui Hans Remm koos mne tudengiga kauaks tule rde jorutama ji, ei thendanud ise valguspgi luhtaminekut. Hommikul, kui tulevased diplomeeritud bioloogid oma vlimadratsitel alles klge keerasid, sortis nende mentor juba valguspnise materjali. See pidi tehtud saama, enne kui algas uus t ja uus pev tudengitega. Iga praktikakoha kohta koostati liiginimestikud.
Ega ta paigal ei istunud, mrgib praktikumikaaslane Mati Martin. Kogu aeg tegi mingeid matku, ja nendel matkadel oli tal hea silm.
Hans Remm armastas eksperimenteerida. Hanikase praktikumis sai koos Mati Martiniga kahe peale lahti vetud karp vrtsikilusid. Vanema kolleegi ettepanekul si kumbki iga pev he kilu. Karp seisis aknalaual. Viimaks kukkus sabast vttes kilukeha ra, kuid Remm arvas, et vib sa edasi, meenutab Mati Martin. Sime, ja ei juhtunudki midagi.
Kilueksperimenti ei ole vimalik enam korrata, sest entomoloogiapraktikumi pikkus on 21. sajandil kahanenud kahekmne helt pevalt viiele pevale. lipilastele jb seetttu entomoloogiast tiesti vale ettekujutus, tleb Mati Martin. Viie pevaga saab selgeks mned lihtsad liigid, aga lejnud? Tunnused on rasked, neid tuleb binokulaari all vaadata ... Ka kakskmmend ks peva ei petanud kike, kuid prast seda kid ringi hoopis teise pilguga. Hakkad ngema vastseid ja valmikuid, tsikaade ja parasitoide.
Lgastumisvimalusi leidis Hans Remm Uno Sahva vimlemisrhmas ja Mustametsa meeste seas. Nii nimetati rhma likooli ppejude (lo Lumiste, Nils Sachris, Helmut Piirime jt.), kes olid kamba peale soetanud Kriku lhedale Mustametsa talukoha ja kisid seal sportimas, td tegemas, saunatamas, juttu puhumas.
Omaette seltskonda pakkusid hasartsed harrastajad-lepidopteroloogid, kes pidasid Hans Remmi oma vaimseks isaks. Nad tassisid talle materjali ja said vastutasuks kindla mrangu. Harrastajad on verminud Hans Remmi hbedast medali, mida antakse teenete eest Eesti liblikafauna uurimisel.
Hans Remmi ja Eevi Remmi lapsed kisid kaasas ekspeditsioonidel ja praktikumidel ning nemadki ppisid loodusteadusi. Kallest sai geograaf ja Maidost bioloog.
On ka nimeprija. Lapselaps, Hugo Treffneri gmnaasiumi pilane Ants Remm ti tnavu diplomi fsikaolmpiaadilt Mehhikos.



Juhani Pttsepp
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet