| artiklid EL 2009/8 |
 |
Nüüdisaegsed pikseuuringud. Välgulöökide ajalis-ruumiline jaotus Eestis 2005–2008 |
| Äike kujutab endast suurt ohtu nii inimeste varale kui ka elule. Enamjagu ilmastikuga seotud surmajuhtumeid, hoonete kahjustusi, elektririkkeid ja loodusliku tekkega metsatulekahjusid on põhjustanud just pikne. |
Ehitusmaavarade kaevandamist Eestis tuleb paremini planeerida |
| Riigikontrolli audit näitas, et ehitusmaavarade kaevandamine ei ole Eestis korraldatud jätkusuutlikult. Kehtestatud pole aastaseid kasutusmäärasid, uusi karjääre avades lähtutakse eelkõige ettevõtjate huvist ning järelevalve kaevandamise üle on puudulik. |
Hobukastani-keerukoi: uus invasiivne taimekahjur Eestis |
| Sel suvel Tartu tänavatel jalutades märkasime hobukastani lehtedel vastu valgust kumamas heledaid ja pruuniks tõmbunud laikkaevandeid. Kaevanditest tuli päevavalgele Eestis seninägematu kahjur: hobukastani-keerukoi. |
Sarapuu sordiaretus Eestis |
| Sarapuupähkleid on meie metsadest ja sarapikest alati toiduks korjatud. Paljudel aastatel ei ole metsast pähkleid saada kas talvekülmade, kahjurite või pähklituumi tabanud haiguste tõttu; ka võivad teised korjajad ette jõuda. |
Sarapuu, kodumaine pähklikandja |
| Head pähklisaaki ei kanna meie sarapuud mitte igal aastal. Rikkalik pähklinoos kordub tavaliselt kolme kuni viie aasta tagant ja olenemata tänavusest saagist tasub sarapuupähklitest kui aasta puu viljadest juttu teha. |
Hiiumaa rannakaljud |
| Saarlastel olevat kõik asjad paremad kui hiidlastel. Isegi naabrid. |
Südamelähedased kärbsed ja liblikad |
| Ta oli üks viimaseid suuri universaale Eesti entomoloogias, märgivad Hans Remmi sünniaastapäeva tähistades tema kaasaegsed. |
235 teadusele uut habesääsklast |
| Tulnud siia ilma 26. augustil 1929 Viluvere külas Vändra lähedal Pärnumaal, lahkus ta meie seast 21. |
|