2010/12



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2010/12
Miks Eesti ornitoloogiahing ei toeta rvlindude kasutamist jahipidamises?

Jahiseaduse muutmise ajal on jlle elavnenud arutelu jahikullide legaliseerimise le, see thendab rvlindude kasutamise le jahipidamisvahendina. Teatud kildkonnale pakub see teema huvi.
Eesti ornitoloogiahing tegutseb selle nimel, et meie linnustik oleks kaitstud looduslikus keskkonnas. Tahtlik mjustamine on lubatud vaid rmuslikel juhtudel, nagu loomaaias vi spetsiaalsetes litsentsitud asutustes loodusesse tagasilaskmise eesmrgil vi hukuohus liikide paljundamiseks. Jahipidamine rvlindudega ei kuulu neist hegi alla.
Eetilisest kljest ei ole kuidagi vimalik igustada suurt territooriumi nudva linnu pidamist puuris. Ta ei sobi phimtteliselt sinna. Ka ei saa olla phjendus, et kellelgi on huvitav aeg-ajalt lind puurist vlja vtta ja kuskil mnele looduses elavale liigile kallale ssitada. Saksamaal peetakse puuris umbes 50 000 rvlindu ja sellega tegeleb umbes 5000 kullifarmerit. Kas sellega tasub uhkustada? Olevat aadlike lbu, aga kellegi vangis pidamine, eriti selle, kes pole seda kuidagi ra teeninud, ei tee veel aristokraadiks.

Jahikullide kasutamine ei ole Eestis traditsiooniline tegevus. Seetttu ei ole siin otstarbekas hakata juurutama mnes teises piirkonnas levinud plist harrastust. Jahikullide telised huvilised vivad oma huvialal tegutseda mujal, kus selleks on seaduslikud raamid ja traditsioonid. Eestis ei ole otstarbekas luua asjaomaseid igusakte ja neid rakendada. Taanlased on niteks arvutanud, et kui jahikullindus legaliseerida, siis tuleks neil vhemalt ks tiskohaga riigiametnik tle vtta, vlja petada ja hankida kallis inventar.

Jahikullide pidamise ja kasutamise peamiseks ohuks loodusele peetakse tnapeval vrliikide psemist loodusesse ja hbriidide teket, aga ka looduslike liikide pesade rstamist. Looduslike populatsioonide geneetilise reostamise tagajrjed pole ette teada, seega tuleb siin rakendada ettevaatusprintsiipi. Seetttu ei saa lubada ka siin looduslikult pesitsevate liikide ja nende ristandite sissetoomist. Kaugel phjas pesitsevate ohustatud jahipistrike DNAst on niteks leitud jlgi ristumisest Aafrikas elava knnupistrikuga. Taanis ja Rootsis on jrjest rohkem kohatud hbriidseid pistrikke, need on ilmselt prit Saksamaa kullifarmidest. Osa hbriide on paljunemisvimelised, osa nurjab oma kohaolekuga sarnaste looduslike liikide pesitsuse jne.
Eeldatavasti taastub rabapistriku asurkond Eestis looduslikult ja pole mistlik seda kiirendada, tuues vrastest populatsioonidest prit isendeid.



Urmas Sellis, Eesti ornitoloogiahingu linnukaitsekomisjoni nimel
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet