Jahiseaduse muutmise ajal on jälle elavnenud arutelu jahikullide legaliseerimise üle, see tähendab röövlindude kasutamise üle jahipidamisvahendina. Teatud kildkonnale pakub see teema huvi.
Eesti ornitoloogiaühing tegutseb selle nimel, et meie linnustik oleks kaitstud looduslikus keskkonnas. Tahtlik mõjustamine on lubatud vaid äärmuslikel juhtudel, nagu loomaaias või spetsiaalsetes litsentsitud asutustes loodusesse tagasilaskmise eesmärgil või hukuohus liikide paljundamiseks. Jahipidamine röövlindudega ei kuulu neist ühegi alla.
Eetilisest küljest ei ole kuidagi võimalik õigustada suurt territooriumi nõudva linnu pidamist puuris. Ta ei sobi põhimõtteliselt sinna. Ka ei saa olla põhjendus, et kellelgi on huvitav aeg-ajalt lind puurist välja võtta ja kuskil mõnele looduses elavale liigile kallale ässitada. Saksamaal peetakse puuris umbes 50 000 röövlindu ja sellega tegeleb umbes 5000 kullifarmerit. Kas sellega tasub uhkustada? Olevat aadlike lõbu, aga kellegi vangis pidamine, eriti selle, kes pole seda kuidagi ära teeninud, ei tee veel aristokraadiks.

Jahikullide kasutamine ei ole Eestis traditsiooniline tegevus. Seetõttu ei ole siin otstarbekas hakata juurutama mõnes teises piirkonnas levinud põlist harrastust. Jahikullide tõelised huvilised võivad oma huvialal tegutseda mujal, kus selleks on seaduslikud raamid ja traditsioonid. Eestis ei ole otstarbekas luua asjaomaseid õigusakte ja neid rakendada. Taanlased on näiteks arvutanud, et kui jahikullindus legaliseerida, siis tuleks neil vähemalt üks täiskohaga riigiametnik tööle võtta, välja õpetada ja hankida kallis inventar.

Jahikullide pidamise ja kasutamise peamiseks ohuks loodusele peetakse tänapäeval võõrliikide pääsemist loodusesse ja hübriidide teket, aga ka looduslike liikide pesade rüüstamist. Looduslike populatsioonide geneetilise reostamise tagajärjed pole ette teada, seega tuleb siin rakendada ettevaatusprintsiipi. Seetõttu ei saa lubada ka siin looduslikult pesitsevate liikide ja nende ristandite sissetoomist. Kaugel põhjas pesitsevate ohustatud jahipistrike DNAst on näiteks leitud jälgi ristumisest Aafrikas elava kõnnupistrikuga. Taanis ja Rootsis on järjest rohkem kohatud hübriidseid pistrikke, need on ilmselt pärit Saksamaa kullifarmidest. Osa hübriide on paljunemisvõimelised, osa nurjab oma kohaolekuga sarnaste looduslike liikide pesitsuse jne.
Eeldatavasti taastub rabapistriku asurkond Eestis looduslikult ja pole mõistlik seda kiirendada, tuues võõrastest populatsioonidest pärit isendeid.