|
|
Eesti Loodus 2010/12 | SISUKORD
Ajalugu EL 2010/12 |
|
Eesti Loodus |
75 aastat tagasi
Kuivõrd kahjustavalt veekogumite kõrgveed mõjustavad nende vesikonna piirides viljasaake, seda osutab väga selgesti prof. K. |
|
Raamatud EL 2010/12 |
|
Raamatud |
HISTORIAE SCIENTIARUM BALTICA. ABSTRACTS OF THE XXIV INTRENATIONAL BALTIC CONFERENCE ON THE HISTRORY OF SCIENCE. |
|
Intervjuu EL 2010/12 |
|
Looduskaitsja parim partner on terve talupojamõistus |
Tegin täna, 4. detsembril, siin Saaremaal välitöid, ilm oli talviselt malbe. |
|
EL küsib EL 2010/12 |
|
Kes on etnobioloogid ja miks nad kohtusid Padisel? |
Etnobioloog uurib inimese ja taimede ning loomade vahelisi seoseid. Etnobioloogide hulka kuulub mitme teadusala esindajaid: taime- ja loomanimetusi uurivaid keeleteadlasi, botaanikuid, kes uurivad pärandkooslusi, taimekasvatust ja taimede otstarvet (tarvilikkus söögiks, raviks, värvimiseks jne.), folkloriste, keda köidavad loomi ja taimi käsitlevad narratiivid, farmatseute, kes õpivad tundma taimedest ja loomadest saadud drooge, zoolooge, traditsioonilisi maastikke kirjeldavaid ökolooge jt. |
Miks Eesti ornitoloogiaühing ei toeta röövlindude kasutamist jahipidamises? |
Jahiseaduse muutmise ajal on jälle elavnenud arutelu jahikullide legaliseerimise üle, see tähendab röövlindude kasutamise üle jahipidamisvahendina. Teatud kildkonnale pakub see teema huvi.
Eesti ornitoloogiaühing tegutseb selle nimel, et meie linnustik oleks kaitstud looduslikus keskkonnas. |
|
Artikkel EL 2010/12 |
|
Mida sööb pruunkaru Eestis ja Euroopas. Karu kõhust leiti Eestile uus sipelgaliik |
Ilma toiduahelaid tundmata jääb looduses paljugi arusaamatuks. Toitumisuuringutel on oluline roll muu hulgas siis, kui on vaja teha põhjendatud otsuseid ühe või teise liigi või asurkonna kaitseks või „ohjamiseks”. |
Vasknarva muutunud rannad |
Igal veerohkel kevadel räägitakse Peipsi järve kirdenurgas asuva Vasknarva küla üleujutusohust. Pärast sadu aastaid kestnud mõtete mõlgutamist rajati 1930. |
Kaheksas maailmaime Cornwallis |
Mu suvine läbisööst Cornwalli Eden Project’i imelistest kasvumajadest vältas bussireisile omaselt vaid napilt kaks tundi – liiga vähe isegi pealiskaudseks ülevaatuseks. Õnneks taipasin koju kaasa osta kokku ligi neli tundi vältava kahele DVD-le kirjutatud neljaosalise filmi Edeni sünniloost ja esimestest eluaastatest [1]. |
Kotkaste talverituaalid |
Pole midagi meeliköitvamat kui jälgida sinises taevas liuglevat kotkast. See vaatepilt jääb kauaks meelde ja pakub palju jutuainest. |
|
Sõnumid EL 2010/12 |
|
Keskkonnateo tiitel jäi tänavu andmata, keskkonnategijaid oli kolm |
1. detsembril tehti Tallinnas keskkonnaministeeriumi saalis kokkuvõtteid selle aasta keskkonnateo võistlusest.
Esitatud taotlusi 18. |
Hiite vägi |
20. novembril Tartus Eesti kirjandusmuuseumis toimunud Maavalla koja tunnustamissündmusel „Hiite vägi” kuulutati tänavuseks hiie sõbraks pärimuseuurija Mari-Ann Remmel.
Remmeli julge tegutsemine lõpetas 1990. |
Eesti põllumeestest hoolib Läänemerest kõige rohkem Toomas Jaadla |
Sel aastal võitis „Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja” võistluse Eesti vooru Toomas Jaadla. Ta pälvis auhinna pinnaseerosiooni vältimise eest mahajäetud turbaväljadel, kuhu on rajanud jõhvika- ja mustikapõllud. |
Stipendium meenutab armastatud õppejõudu |
5. novembri ettekandepäeval, millega TÜ geograafiaosakond märkis oma 90. |
2011. aastal ilmub mitu loodusemarki |
Eesti Post andis novemvri keskel teada järgmise aasta markide väljalaskeplaani, kust leiab mõndagi meelepärast ka looduse- ja teadusehuviline.
Nii on 24. märtsil kavas välja anda pojengimark, 21. |
Peipsi järvel võib püüda rohkem kala |
15.–19. novembril Viimsis peetud Eesti-Vene Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikomisjoni 31. |
Colombiast leiab ikka uut |
Looduskaitseühendus Conservation International (CI) üllitas 15. novembril, pressiteate, kus taas teatab huvitavatest leidudest, seekord Colombias: kahepaikseid otsima läinud teadlaste rühm leidis lausa kolm seni täiesti tundmatut liiki.
Need on müstiliste punaste silmadega kärnkonn, tilluke pikaninaline surnud lehtede alla varjuv kärnkonn ning punaseid jalgu välgutav konn. |
|
summary EL 2010/12 |
|
|
What does Brown Bear eat in Estonia and in Europe?
Egle Tammeleht, Marju Korsten, Malle Leht, Ants-Johannes Martin, Ave Lind, Peep Männil, Harri Valdmann ja Urmas Saarma have researched the contents of gaster and excrements of brown bears and come to a conclusion about diet habits of our brown bears. Diet research plays an important role in understanding complex relationships in food chains. |
|
Kroonika EL 2010/12 |
|
November: soojalainest pakasesse |
Talvekuu esimese veerandi ilma iseloomustasid udused hommikud, kohatised sajud, paar korda tormiseks paisunud tuul ja mõni soojapügal. Teisel veerandil tuli miinustemperatuur ja väheke lund, järgnes aga soe üllatus: 15. |
Pirogov käis Pirogovi paltsil |
TÜ ajaloo muuseum korraldas 25. novembril ürituse „Kohtume Pirogovi platsil välihospidalis!”, millega tähistati 200 aasta möödumist maailmakuulsa vene kirurgi ja anatoomi Nikolai Pirogovi sünnist. |
„Vereta jahi” saak on kokku arvatud |
11. novembrist kuni 5. |
97 kilomeetrit Mäekonna vaatetorni |
Novembris olid Tartus Riia ja Aleksandri tänava nurgal ja Raekoja platsil RMK puidust viidad, mis juhatasid RMK Lõuna-Eesti huviväärsuste juurde.
Tegu on RMK tavapärase teavituskampaaniaga, et anda linnaelanikele teavet puhkevõimaluste kohta looduses. Samalaadsed viidad on väljas olnud ka Tallinnas.
|
Jõed avatakse kaladele |
Keskkonnainvesteeringute keskuses lõppes taotlusvoor, kus oli võimalik taotleda toetust vooluveekogude seisundi parandamiseks. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatavasse vooru laekus 12 taotlust, mille toetussoov on üle 140 miljoni Eesti krooni. |
„Aasta taaskasutaja” võistlusel võidutsesid tootmisettevõtted |
5. novembril anti konverentsil „Prügi vabariik või prügivaba riik?” pidulikult üle üle-eestilise võistluse „Aasta taaskasutaja 2010” auhinnad. |
Tallinna botaanikaaia kasvuhooned said uue ilme |
3. novembril avati Tallinna botaanikaaias pidulikult uuenduskuuri läbinud kasvuhooned, kus eksponeeritakse troopilisi ja kuivalembeseid taimi.
Kasvuhoonete avanädal „Sügise eest palmide alla” oli võimalik käia ekskursioonidel nii botaanikaaia uues osas kui ka eelmisel aastal valminud subtroopikakasvuhoones, vaadata filme ja kohtuda filmiloojatega. |
|
In memoriam EL 2010/12 |
|
Diana Pärn |
26. juuli 1960 – 24. |
Arvo Rõõmusoks |
17. jaanuar 1928 – 26. |
|
Fotovõistlus EL 2010/12 |
|
Eesti Looduse üheteistkümnes fotovõistlus |
Eesti Looduse tänavusele fotovõistlusele saadeti ligikaudu 1400 pilti 240 autorilt – vähem kui mullu. Ehkki pealtnäha võiks väiksem fotode hulk hindajate tööd kergendada, polnud þürii töö sugugi lihtne ning tulemusteni jõuti pärast pikki vaidlusi. |
|
Eesti looduskaitse 100 EL 2010/12 |
|
100 aastat lindude rõngastamist Eestis |
Tänavu suvel täitus 100 aastat lindude märgistamise algusest Eestis. Selle aja jooksul on meil rõngastatud ligi 3,5 miljonit lindu ja saadud 50 000 taasleidu. |
Johannes Maide – sõjaeelse looduskaitse mees number kaks |
Looduskaitse juubeliaastal on kohane meenutada meest, kes kuldsetel kolmekümnendatel tegutses Gustav Vilbaste abilise ning olulise taustajõuna riigiparkide valitsuse (RPV), hiljem loodushoiu- ja turismiinstituudi (LTI) koosseisus. Johannes Maide pole küll nii tuntud kui tema vanem kolleeg, ent kuna toona olidki need kaks meest meie ainukesed n.-ö. |
|
Veebivalvur EL 2010/12 |
|
Valminud on rändnäitus ja õppemapp looduskaitsest |
Võrgupaigast www.keskkonnaamet.ee/index.php?id=11071 leiab õppemapi „Looduskaitse Eestis”. Mappi esitleti koos Eesti looduskaitse 100. |
„Ülikoolid ühingusse” nüüd ka veebis |
Neil, kes ei ole jõudnud Tartusse Eesti ornitoloogiaühingu (EOÜ) ettekandeõhtuid kuulama, on nüüd võimalus jälgida seniseid ettekandeid EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.
Erand on siiski 24. novembri õhtu, mil Markus Vetemaa TÜ-st rääkis lindude hukkumisest kalapüügi käigus: seda ettekannet ei salvestatud.
|
|
Toimetaja veerg EL 2010/12 |
|
Täiskasvanud inimene |
Kes teab kui palju sõdu on sündinud sellest, et mõnel vanamehel hakkas õhtul kamina ees kahekesi oma sigariga lihtsalt igav. Proua ja kodakondsed magasid juba ammu, lapsed olid suureks kasvanud, kõrge ühiskondlik positsioon saavutatud – kas see ongi kõik? |
|
|
|
|