2011/02



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
toimetaja veerg EL 2011/02
1/31208

Selles veerus saate seekord lugeda kõige vanema veel elava (pea)toimetaja (1958–1960) mõtisklust Eestimaa Looduse Fondi Sihtasutuse tagapõhja elik fooni kohta. 1. jaanuaril 2011 oli Eesti riiklikus registris ELF-i kõrval veel 31 207 kodaniku- ehk vabaühendust – mittetulundusühingut ja sihtasutust. Nende seas on ka Eesti Loodust välja andev MTÜ Loodusajakiri, Eesti Vähiliit, Haridusfoorum, Eesti Looduskaitse Selts, Skautide Ühing, Eesti Piibliselts, Avatud Eesti Fond, Kennelliit, Eesti Looduseuurijate Selts.
Poliitikast puudutatud inimesed on viimasel ajal nurinat tõstnud selle üle, et meie isamaal on märgata ametnikeriigiks moondumise tendentse. Riigiasutustes on täheldatud töötajate parteistamist, oma eriala tippude seisukohtade vähenevat arvestamist. Suure kära-müraga toimuvate valimiste kõrval on seisundit tasakaalustamas kodanikuühenduste kaalukuse kasv. Siinses ajakirjanumbris on toodud hulk näiteid selle kohta, mida ELF on suutnud ära teha. Võib-olla kõige tähtsam, kuigi vähem märgatav on selles noorte ja vanade loodusteadlikkuse parandamine. Kõigis võimalikes vormides, loodusmatkadest talguteni.
See töö nõuab kannatust, mõnegi ahne demagoogi vaenu talumist, olgu selleks siis DELFI-s mis tahes looduskaitse vastu raevukalt räuskaja või mõne perspektiivitundeta kõrgametniku kaval sehkendamine. See võib vahetevahel hinge täis ajada küll, aga Indrek Koffi luuleraamatus eestluse elujõust (2010: 68) on kirjas nüüdisaja rahvatarkus: „kes ütles kesse kurat ütles et elu peab kerge olema”.
Paratamatult tuleb peagi senisest veelgi rohkem osaleda maavarade – põlev- ja lubjakivi, põhjavee ning küllap varsti fosforiidigi ümber süvenevas vaidluses. Kas neid on meil vaja kasutada pika aja jooksul ja mõõdukalt, eelkõige nn. sisevajadusteks? Või investeerijatele kiire ja priske kasumi andmiseks, aga samas tööhõivekriisi leevendamiseks nii kiirelt ja palju, kui vähegi võimalik? Kui kaugele ja kas üldse tohibki selleks uuristada kaitsealade aluspõhja, lõpetada nõiakaevude vee tuluta kulutamist? Kas lepavõsa tihumeetrite rohke juurdekasv tasakaalustab okaspuupalkide saagimise ulatuse?
Siis on jälle vaja seda, mis on olnud ELF-i tugevus: sihikindluse ja suure toetajaskonna kõrval ettepanekute ning hoiatustegi teaduspõhine seletus ja tasakaalukus. Ja muidugi koostöö teiste MTÜ-dega: meid on palju, kokku isegi väga palju.



Erast Parmasto
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012