Muudatused Eestimaa looduse fondi nõukogus ja juhatuses

Eestimaa looduse fond (ELF) avalikustas 21. jaanuaril fondi nõukogu ja juhatuse koosseisu 2011. aastal.
Nõukogu juhib esimehena Curonia Research’i nõukogu esimees ja Let’s do it Global’i eestvedaja Rainer Nõlvak; selle liikmed on majandusteadlane Andres Arrak, Tallinna tehnikakõrgkooli professor Rein Einasto, TTÜ professor Üllas Ehrlich, Skype’i asutaja Ahti Heinla, riigikogulane Mart Jüssi, Võru instituudi direktor Rainer Kuuba, IT-ettevõtja Henri Laupmaa, õigeusu vaimulik Sakarias J. Leppik, TÜ teadur Riinu Rannap, kliimauurija Andres Tarand, keskkonnateabe keskuse osakonnajuhataja Uudo Timm, meediauurija Daniel Vaarik ja sihtasutuse Baltic Sea 2020 programmijuht Katarina Veem. Nõukogust lahkusid pikaajalised liikmed Kaja Lotman ja Marek Strandberg ning Lembit Maamets ja Peep Männil.
ELF-i juhatusse kuuluvad esimees Jüri-Ott Salm, aseesimees Tarmo Tüür, finantsjuht Kadri Kalmus ja teabejuht Ivar Tamm.

ELF



Oleme teel „Tagasi loodusesse”

28. jaanuari hommikul sai Tartu ülikooli raamatukogu konverentsikeskus täis loodusharidusrahvast: lõppes kaks aastat väldanud Eesti-Läti ühisprojekt „Tagasi loodusesse”.
Tartu keskkonnahariduskeskuse juhataja Janika Ruusmaa tervitussõnade järel tegi projektist meeleoluka kokkuvõtte projektijuht Sille Talvet Gravitas Consuldist. Ta oli välja arvutanud, et projekti juures pidevalt tegutsenud 22 inimest töötas selle heaks kokku 25 000 tundi – ehk ühe inimese 12 tööaastat! Iga osalenud institutsioon – kolm Eestist ja kaks Lätist – valmistas ette kolm loodusõppeprogrammi, seega kokku 15; koostati 17 trüki- või videomaterjali ning korraldati 57 väljapoole suunatud loodusharidusüritust. Kõigele sellele kulus 652 659 eurot, mis tuli Euroopa regionaalarengu fondilt Eesti-Läti programmi vahendusel, KIK-ilt ning Läti regionaalarengu ja kohalike omavalitsuste ministeeriumilt. Talvet rõhutas väga tõhusat koostööd ning kahe aastaga tähelepanuväärselt kosunud lähedust kahe naaberrahva loodusharijate vahel.
Veel kuulati lõpuseminaril kaht ettekannet. Tartu ülikooli bioloogist ja kirjanikust semiootik Timo Maran rääkis loodusest aspektist, mis ilmselt enamiku osalejate jaoks oli uudne ja avastuslik, teemaks „Semiootikuna looduses”. Erika Klavina Kemeri rahvuspargist tutvustas aga loodusharidust Lätis ja peagi samuti 100-aastaseks saavat Läti looduskaitset.
Päeva teises pooles esitlesid projektis osalenud asutused – Tartu keskkonnahariduskeskus, Peipsi koostöökeskus, keskkonnaamet ning Gauja rahvuspargi fond ja Kemeri rahvuspargi administratsioon ehk Sille Talveti sõnul „looduse- ja koostööfännid” – praktilistes töötubades kahe aasta jooksul välja töötatud materjalide paremikku.
Seminari korraldajad olid hoolitsenud ka selle eest, et projekti tööpiirkonna kaugemate paikade Valga, Võru, Põlva, Elva ja Jõgeva huvilised mugavalt kohale saaksid. Kõik said mitmekesise kingitustekoti ning mälupulgal kõik projekti jooksul koostatud materjalid. Need on tasuta kättesaadavad ja allalaetavad projekti osalisasutuste kodulehtedelt. Seega võivad tehtud suurest tööst kasu lõigata kõik loodusharidushuvilised Eestis ja Lätis.

Loodusajakiri/TKKHK



Alanud on tänavune keskkonnauurimuste võistlus

Haridus- ja teadusministeerium ning Tartu keskkonnahariduskeskus (TKKHK) on välja kuulutanud üleriigilise õpilaste keskkonnauurimistööde võistluse, kus välja valitud tööde esitajad saavad maikuus osaleda Türgis rahvusvahelisel keskkonnaprojektide olümpiaadil INEPO.
Võistlusel võivad osaleda 6.–12. klasside õpilased, igal tööl võib olla kuni kaks õpilast ja selle teema peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga. Uurimistööle tuleb lisada eraldi lehel ühe lehekülje pikkune eestikeelne kokkuvõte, kus antakse ülevaade tööst, metoodikast, tulemustest ja järeldustest ning mis trükitakse ära konverentsi kogumikus. Kokkuvõte tuleb saata ka elektrooniliselt aadressil margit.sokk@teec.ee.
Keskkonnauurimus tuleb saata 1. märtsiks TKKHK-le. Võistlusele esitatud uurimistööde autorid ja juhendajad kutsutakse konverentsile, mis peetakse 29. märtsil Tartus. Konverentsil hindab komisjon esitlust ja esinemisoskust, küsimustele vastamist ja töö sisukust. Þürii valib välja kuni kaks paremat tööd, mis esindavad Eestit 18.–21. mail Türgis toimuval rahvusvahelisel keskkonnaprojektide olümpiaadil INEPO (www.inepo.com).
30 konkursist osa võtvat õpilast saavad suvel olla Sagadi looduskooli kolmepäevases õppelaagris.

TKKHK



Vitsuti algatus leidis Brüsselis toetust

Tallinna linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti ettepanek siduda Euroopa kultuuripealinnad koostöövõrgustikku on pälvinud Brüsseli kõrgete ametnike toetuse.
Euroopa Liidu regiooni komitee (CoR) president Mercedes Bresso hindab kõrgelt ideed tekitada sünergia kultuuripealinnade vahel ja kutsub selle elluviimiseks appi Euroopa vabatahtlikke. Bresso sõnul saab sel moel esile tõsta eri regioonide kultuurilise mitmekülgsuse ilu ning õppida üksteiselt.

Tallinna LV



Keskkonnaseadusi rikutakse aina vähem

Keskkonnainspektsioon (KKI) teatas 25. jaanuaril, et registreeris 2010. aastal kokku 2497 keskkonnaõigusrikkumist, nende eest määrati trahve 1505 isikule kogusummas 3,5 miljonit krooni ehk 221 090 eurot.
2009. aastal registreeris inspektsioon kokku 3776, aastal 2008 aga 3585 rikkumist. KKI peadirektori asetäitja Olav Avarsalu sõnul võib neid positiivseid muutusi „ühelt poolt seostada inimeste suurenenud keskkonnateadlikkusega, samas oleme järelevalves keskendunud suurema keskkonnamõjuga objektide kontrollimisele, millega on võimalik tõsisemaid probleeme ja rikkumisi ennetada”.
Tavapäraselt oli kõige rohkem juhtumeid – 1451 – kalapüügivaldkonnas, ehkki ka siin on rikkumiste arv võrreldes varasemaga märgatavalt vähenenud. Samal ajal on kalapüügivaldkonnas trahvitute hulgas suurenenud juriidiliste isikute osa ning ka keskmine trahvisumma.
Rikkumiste arvult järgnesid kalapüügivaldkonnale jäätme- ja metsavaldkond vastavalt 237 ja 218 rikkumisega. Jäätmevaldkonnas on õigusakte eiratud samuti varasemast vähem. Positiivsena tasub märkida kontrolli paranemist piiriülese jäätmeveo üle, kus inspektsioonil on hea koostöö maksu- ja tolliameti ning politsei- ja piirivalveametiga.
Metsaõigusrikkumiste arv on võrreldes 2009. aastaga suurenenud, kuid vähenenud on seadusvastaste raiete maht. Kui 2009. aastal raiuti ebaseaduslikult 247,5 tihumeetrit puitu, siis 2010. aastal 135,9 tm. Enim õigusrikkumisi tuvastati raieõiguse ja metsamaterjalidega sooritatud tehingute puhul. Suuremaid metsapõlenguid 2010. aastal õnneks ei olnud.
Rikkumisega tekitatud keskkonnakahju suuruseks hinnati kokku 10,8 miljonit krooni (690 762 €), millest enamiku ehk 8,1 miljonit krooni (519 900 €) olid kaevandamistega seotud kahjud. Metsaõigusnormide rikkumisega seotud kahjudeks hinnati 1,7 miljonit krooni (105 414 €).
Maakondadest oli enim ehk 410 rikkumist Harjumaal, järgnesid Tartumaa 330 ja Ida-Virumaa 316 rikkumisega. 2010. aasta keskkonnaõigusrikkumiste statistikat saab täpsemalt vaadata veebilehelt www.kki.ee rubriigist „Keskkonnajärelevalve”.
KKI



Algab fotovõistlus „Looduse aasta foto 2011”

Looduse Omnibuss, Eesti Energia ja Nordea pank kutsuvad kõiki loodusfotohuvilisi osalema fotovõistlusel „Looduse aasta foto 2011”.
Selle aasta fotovõistlus on pühendatud ÜRO välja kuulutatud rahvusvahelisele metsa-aastale ja Eesti ornitoloogiaühingu 90. sünnipäevale.
Tööde esitamise tähtaeg on 14. märts, võitjad kuulutatakse välja 24. aprillil Nokia kontserdimajas.
Pilte saab esitada ainult interneti kaudu üleslaadimismooduli võrgupaigas http://www.looduseomnibuss.ee/laf2011/. Ülemineku tingis asjaolu, et osalejate arv on paisunud suureks ning käsitsi andmete töötlemine võib tekitada probleeme.
Võistluse eeskirjad on võrgupaigas http://www.looduseomnibuss.ee/node/1169.

Looduse Omnibuss




BEF tegi ettepaneku võtta Apollo mereala kaitse alla

10. jaanuaril esitas mittetulundusühing Balti Keskkonnafoorum (BEF) projekti „Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel: alade valik ja kaitsemeetmed – ESTMAR” raames keskkonnaministeeriumile ettepaneku võtta piiranguvööndina kaitse alla Apollo mereala.
See võimaldaks säilitada Soome lahes, Hiiumaast kirdes asuva Apollo madaliku unikaalsus ja puutumatus ning tagada piirkonna mereelustiku ja linnustiku elupaiga terviklikkus. Kaitse alla võtmiseks esitatud mereala kogupindala on 5189 hektarit.
Piirkonna looduskaitseväärtust hindasid Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased koos partneritega, uurides ala linnustikku, kalastikku ja merepõhja elustikku ning elupaiku. Väärtuslikku mereelupaika ohustab arendajate viimastel aastatel järsult suurenenud huvi rajada näiteks meretuuleparke. Samas on põhjaelustiku ja -elupaikade uuringutest selgunud, et Apollo madala mereala on Läänemere avaossa ning Hiiumaa lähedusse jäävate Eesti avamerealade iseloomulik näide, kus leidub EL loodusdirektiiviga kaitstavaid elupaigatüüpe. Piirkonna merepõhja elupaigad on heas seisundis. Peale selle on Apollo madala mereala ülioluline peatumis-, toitumis- ja
talvituspiirkond aulile (Clangula hyemalis). Tegu on ka lesta kudealaga.

BEF



Euroopa maitsed

26. jaanuaril avati Tartus ERM näitusemajas (J. Kuperjanovi 9) näitus „Euroopa maitsed”. Samasugune näitus on veel kaheksas Euroopa muuseumis.
Ühisnäitus otsib vastust küsimustele „Miks me sööme just seda toitu, mida sööme?” ja „Kust tuleb meie lauale igapäevane toit?”. Näitust eurooplaste toidust, selle tootmisest ja tarbimisest eksponeeritakse korraga Rootsis, Taanis, Soomes, Ðotimaal, Tðehhis, Ungaris, Sloveenias, Portugalis ja Eestis.
Näitus on mõeldud eelkõige noortele. Peale ühise Euroopa loo räägib näitus iga projektis osaleva maa rahvusliku loo ühest neile olulisest toiduainest. Eesti toitu esindab kartul.
Projekti „Euroopa maitsed” toetab Euroopa Liidu programm „Kultuur”, samuti Eesti kultuuriministeerium ja Kultuurkapital.
Vt. näituse kodulehekülge www.atasteofeurope.eu.

ERM



Seemnenäitus TÜ botaanikaaias

Kuni 9. jaanuarini oli Tartu ülikooli botaanikaaia õppeklassis vaadata näitus „Seemned, viljad, jõulukaunistused”.
Välja oli pandud üle saja taimeliigi seemned, üle kahekümne eksootilise vilja, millest mitut (nt. ahvileivapuu ja hiiduba) sai ka oma käega katsuda. Võimalik oli tutvuda viljade liigituspõhimõtete ning seemnete ja viljade levimisviisidega.

TKKHK



TÜ loodusmuuseum korraldab viktoriini „Eesti linnud”

Viktoriin „Eesti linnud” toimub 3. märtsil kell 13 Tartu ülikooli zooloogiamuuseumis (Vanemuise 46).
Täpne info viktoriini kohta on loodusmuuseumi kodulehel http://natmuseum.ut.ee/linnuviktoriin. Osalema on oodatud 6.–9. klassi õpilased, kuni kolmeliikmelised võistkonnad. Võisteldakse kahes vanuserühmas: 6.–7. ja 8.–9. klass. Registreerimine linnuviktoriinile veljo.runnel@ut.ee, info: Veljo Runnel (520 6108) ja Külli Kalamees (5342 5101). Registreeruda tuleks esimesel võimalusel, hiljemalt 23. veebruaril.
Märtsis korraldatakse samas kolmepäevane linnukoolitus õpetajatele ja juhendajatele: kaks päeva (24.–25.03) zooloogiamuuseumis ja üks päev (26.04) väliõpet.
Täpne teave linnulaulu õppeprogrammide ja õpetajate koolituste kohta http://natmuseum.ut.ee/linnuope.
Koolitused ja õppeprogrammid on tasuta, neid toetab KIK.

TÜ loodusmuuseum


TÜ teadlane arvati üleilmse mereuuringute jätkuprogrammi juhtkomiteesse

TÜ Eesti mereinstituudi vanemteadur Henn Ojaveer juhtis kuni 2010. aastani ülemaailmse mereuuringute programmi„Census of Marine Life” Euroopa osa. Nüüd jätkub programm aastani 2020 ja juhtkomiteesse arvati ka Ojaveer, olles seal üks kolmest Euroopa esindajast.
Üleilmse, järgmised kümme aastat kestva mereuuringute programmi „Beyond 2010 Census of Marine Life” regionaalne haare on lai, hõlmates peale Euroopa ka Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Aasia ja Austraalia meresid. Programmi eesmärk on uurida ja kaardistada mereorganismide levik, liigiline mitmekesisus ja arvukus eelkõige seni vähem uuritud piirkondades. Ajalooarhiivi andmetele tuginedes hinnatakse mere toiduahela tipmiste lülide suurust minevikus, saadud tulemuste põhjal prognoositakse tulevikustsenaariume ning kasutatakse saadud teadmisi mere elusvarude majandamisotsuste tegemisel.
Pprogrammi kümneliikmelisse juhtkomiteesse kuuluvad tunnustatud mereteadlased Kanadast, Jaapanist, Indiast, Hiinast ja mujalt maailmast. Juhtkomitee peamine ülesanne on koostada nii hea teadusprogramm, et sellele oleks võimalik leida suuri rahastajaid. Eelmise kümnendi väldanud programmi põhifinantseerija oli Washingtoni Alfred Sloan P. Fond, mis andis programmi heaks üle 600 miljoni USA dollari. See on siiani suurim summa, mis ühe programmi raames mereuuringutele annetatud.

TÜ



Pärnus avati elektri- ja küttejaam

28. jaanuaril avati Pärnus Fortumi elektri ja soojuse koostootmisjaam, mis on kolmas omasugune Eestis. Uus innovaatiline jaam töötab kodumaisel biokütusel: puidul ja turbal.
Aktsiaseltsi Fortum Termest juhatuse esimehe Margo Külaotsa sõnul on tõhusa ja keskkonnahoidliku koostootmise jaoks väga tähtis, et elektri tootmisel tekkiv soojus ei läheks raisku. Pärnu saab seda kasutada linna küttes. Sestap oli Fortumi otsus investeerida 80 miljonit eurot Pärnu uue jaama ehitusse igati otstarbekas. Pealegi on Pärnu ümbruses suured turba- ja puiduvarud ning arenenud mööbli- ja puidutööstus, kus tekib puidujäätmeid.

Fortum Termest AS



Lõhe ja meriforelli saavad kaitsta nii harrastus- kui ka ametikalurid

25. jaanuaril arutati keskkonnaministeeriumis, kuidas kehtestada senisest säästvam püügireþiim ohustatud kalaliikidele lõhele ja meriforellile.
Koosolek oli ajendatud harrastuskalastajate, kutseliste kalurite, lõheteadlaste ja ministeeriumi ühisest murest ja eesmärgist parandada meie lõhe ja meriforelli populatsioonide seisundit. Tõdeti, et lõhe ja meriforelli varude madalseis on põhjustatud nii keskkonnateguritest merel, sigimis- ja elupaikade vähesusest jõgedes kui ka liialt suurest püügisurvest. Kohe võetavatest meetmetest on kõige kiirem ja tõhusam paraku vähendada püügikoormust.
Tänavu sügisel keelatakse harrastuslik lõhepüük jõgedes ühe kuu vältel (15.10–15.11) ning ühtlasi rakendatakse tehnilisi abinõusid, et välistada ebaseaduslik püügiviis tragimine. Kuuajaline harrastusliku lõhepüügi keeld kehtestatakse Selja, Valgejõgi, Purtse, Pirita ja Vääna jões. Seevastu Narva ja Jägala jões lubatakse lõhet püüda senistel tingimustel, kuivõrd neis jõgedes pole seni lõhe sigimiseks kohaseid olusid.
Lepiti ka kokku, et suurendatakse kudejõgede suudmealadel kehtivaid püügikeelualasid lõhe kuderände ajaks septembris ja oktoobris seniselt 1000 meetrilt 1500 meetrini. See peaks tagama piisava hulga kudekalade jõudmise sigimisaladele Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Pirita, Vääna, Keila ja Vasalemma jões ning Valgejões.
Et vältida probleemset alamõõdulise meriforelli püüki nakkevõrgupüügil Soome lahes, peeti oluliseks määrata talvisel perioodil detsembrist aprillini vähimaks võrgusilma suuruseks 100 millimeetrit alla nelja meetri sügavuses vees.
Keskkonnaministeerium tänas nii kutselisi kui ka amatöörkalureid mõistlike kompromisside eest ühise eesmärgi nimel. „Kokkulepitud meetmed, koos jätkuva pingutusega taastada kalateid ja nende elupaiku, on kooskõlas Euroopa Komisjoni uue Läänemere lõhekava eesmärkidega,” ütles ministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus, täpsustades, et nende meetmete toel on võimalik kiiremini taastada lõhe- ja meriforellivarud. See on oluline Soome lahe rannakalandusele ning ka harrastuspüügile.

Keskkonnaministeerium