Kuna angerjavaru aina kahaneb, on Euroopa Liidu riigid otsustanud sel aastal keelata angerja sisse- ja väljaveo, et võimaldada varudel taastuda.
Angerjas on kantud ohustatud liikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni CITES ja tema elusisendite ja ka toodete ekspordiks ning impordiks on vajalikud eriload.
Euroopa riigid on otsustanud, et selle aasta lõpuni ei väljastata CITES-i lube, et angerjat Euroopa Liitu või siit välja vedada. Seejärel tehakse vahepeal laekunud uue informatsiooni põhjal uus otsus järgnevateks aastateks. „See otsus praegu ei puuduta Euroopa Liidu sees toimuvat kauplemist, aga asurkonna seisundi jätkuva halvenemise korral kaalutakse võimalust lisada angerjas ka meie kaitstavate liikide nimekirja, mis välistaks nii püügi kui turustamise,” selgitas keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna spetsialist Kadri Alasi.
Maailma looduskaitseliidu (IUCN) punase raamatu järgi on angerjas väljasuremisohus ning kuulub äärmiselt ohustatud liikide hulka. Angerjat ohustab inimmõju elupaikadele, esmajoones tõkete ehitamine angerja rändeteedele ja ülepüük. Ülepüük on ilmne kõigi vanusjärkude, eriti aga klaasangerja puhul. Soovitavaks ei peeta ka klaasangerjate ümberasustamist, kuna see suurendab suremust ning on andmeid, et ümberasustatud angerjate rändamisvõimekus tagasi kudealadele on tugevasti kahjustatud.
Rahvusvahelise mereuurimise komisjoni (ICES) andmetel vastab angerja asurkonna praegune taastootmise tase 1–9 protsendini selle 1970. aastate tasemest, kusjuures angerja varud kahanevad endiselt. Näiteks 2008. ja 2009. aasta jooksul vähenesid klaasangerja varud 50–60%.