Kui Haitist kõneldi jaanuaris taas väga palju, siis esmajoones oli põhjuseks mullu 12. jaanuaril aset leidnud katastroofiline maavärin ja selle tagajärjed niigi vaesel ja keerulisest ajaloost räsitud maal. Looduskaitseorganisatsioon Conservation International (CI) raporteeris 11. jaanuaril millestki hoopis rõõmustavamast, mis annab haitilastele tõelise põhjuse oma riigi üle uhkust tunda: teadlastel õnnestus taasavastada lausa kuus endeemset kahepaikseliiki, keda polnud keegi ligi kaks aastakümmet näinud.
CI ja IUCN-i amfiibiuurijate rühma ühisekspeditsioon läks zooloogi ja loodusfotograafi Robin Moore’i juhatusel ennekõike otsima juba veerand sajandit kadunud Selle’i mägede kärnkonnaliiki Eleutherodactylus glanduliferoides ning hindama Haiti ülejäänud 48 põlise amfiibiliigi seisundit. Mainitud haruldus jäi küll leidmata, see-eest võivad teadlased rõõmsalt kinnitada, et ehkki nii Edela-Haiti Hotte’i kui ka Kagu-Haiti Selle’i mägede loodus tundub äärmiselt räsituna, suudab seal hulk liike ikka veel toime tulla.
Haiti põlismetsast on alles vaid kaks protsenti ja seda võib nimetada riigi tohutu loodusväärtuse viimaseks varalaekaks. Hotte’i mäestikku on peetud maailma suurima kaitseväärtusega aladest tähtsuselt kolmandaks, kuna seal on kodu koguni 15 endeemsel kahepaikseliigil. Paraku on metsade röövraie hävitanud ka suure osa mitte ainult loodusele ja haruldastele liikidele, vaid ka inimesele elutähtsatest magevee ökosüsteemidest.
Enamasti on levinud arvamus, et Haiti loodusega on lood lootusetult halvad ja päästa pole seal enam midagi, ent CI ekspeditsioon suutis lisada suuresti lootust. Kaheksa Lõuna-Haitil veedetud päeva jooksul leiti 49 liigist üles koguni 25, nende seas kuus liigirohke ronikärnkonna Eleutherodactylus perekonna liiki, keda polnud kohatud juba 1991. aastast.
Samas on ütlematagi selge, kui oluline on veel säilinud loodusoaase alles hoida ja võimaluse korral taastada. Kindlasti on siin vaja üleilmset abi. Moore’i sõnul pole konnade elupaikade kaitse olulisust Haitil kuigivõrd mõistetud; ei taibata, et kui pole eluvõimalust neile, kaovad peagi ka inimestele vajalikud elutingimused, ei jätku enam vett ega toitu. „Me nimetame kahepaikseid meie planeedi tervise baromeeterliikideks,” ütleb Moore. „Nad on kui kanaarilinnud söekaevureile.”