Maailma majanduse kasv on liialt tugevalt seotud inimkonna ökoloogilise jalajälje suurenemisega.

Pisut üle poolesaja aastaga kosus maailma SKT peaaegu viis korda, kusjuures inimkonna jalajälg võimendus kolmekordseks.

Maailmamajandust vedavate Põhja-Ameerika ning Euroopa tööstusriikide, Jaapani, Uus-Meremaa ja Austraalia ökoloogiline jalajälg on kasvanud sama kiirelt, nagu on arenenud nende riikide majandus. 2007. aastal ületasid nende piirkondade elaniku kohta mõõdetud jalajälje indeksid vähemalt kaks korda terve planeedi elanikkonna vastavat näitajat. Tuleb tõdeda, et majanduse areng ja lähikümnendite tehnoloogiline revolutsioon ei ole suutnud haakida majanduskasvu lahti jalajälje kasvust. Pigem vastupidi, planeedi eluslooduse kandevõime kahaneb endiselt kiires tempos. Kui aastal 1961 oli Maal iga inimese vajaduste rahuldamiseks 3,7 globaalset hektarit bioproduktiivset ala, siis 2007. aastal tuli elanikel rahulduda keskmiselt 1,8 globaalhektariga. Kogu planeedil on alates 1970. aastatest selgroogsete liikide populatsioonid kahanenud peaaegu kolmandiku võrra.

OECD sõnul tuleks maailma majanduse areng lahutada jalajäljesõltuvusest. Jätkusuutliku toimimise eeldusena tuleb majandus üleilmses mõõtmes ümber struktureerida, tagamaks kogu planeedi inimeste elementaarsete vajaduste rahuldamist. Praegu kimbutab nälg rohkem kui kunagi varem: iga seitsmes inimene kannatab toidupuuduse käes. Arengukoostöö ühendused nimetavad põhjusena stagneerunud põllumajandust, mille globaalsed hoovad on seatud toitma jõukamaid riike.
Ehkki Eesti on majanduslikus mõttes üleminekumaa ja siinne elatustase pigem madal, on elaniku kohta arvestatud jalajälje suurus samas liigas jõukate arenenud riikidega. Olles jalajälje edetabelis märkimisväärsel 7. kohal, toodetakse Eestis laiemale ühiskonnale liiga vähe hüvesid. Näiteks kasvab praegu Eestis ligi 5% lastest vaesuses. Sellise ressursitarbe ebaefektiivsuse põhjusi ei peaks otsima mitte ainult keskkonnakaitsjad, vaid diskussiooni tuleb kaasata terve ühiskond.
Seevastu eluslooduse kandevõimelt elaniku kohta asub Eesti maailmas soodsal 14. kohal. Seda trumpkaarti tuleb õppida tundma, et seda enda kasuks pöörates saaks hüvedest osa kogu ühiskond.