05/2004



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 05/2004
Euroltted. Natura 2000 loodushoiualad Eestis

Eestis loodushoiualadena arvele vetud allikatest ja allikaaladest on 17 rahvusvahelise thtsusega. Ent kik vljavalitud esindavad meie loodusvrtusi Natura 2000 vrgustiku llina.


Allikaid phjavee loodusliku vljavoolu kohti maapinnal on Eestis teada umbes kolm tuhat [2]. 1972. aastal oli hdrometeoroloogia teenistuses arvel 700 allikat, neist 58 veemdupunktidega. Allikate arv oleneb inimtegevusest ja on vga muutuv. Eriti mjutas allikate arvu suurpllumajandusega kaasnenud maade kuivendamine 19701988: neil aastatel osa allikaid kuivas, kuid kraavides avanes ka uusi. Seeprast ongi siin antud allikate ldarv umbkaudne. Allikatel ja allikaaladel on rohkesti phjavee avanemiskohti, mida tavapraselt peetakse heks allikaks vi allikaalaks. Vib oletada, et kohti, kus allikavesi vljub maapinnale, on ligi kmme korda rohkem kui arvele vetud allikaid.

Kiki allikaid iseloomustab vee sna psiv ja madal temperatuur aasta ringi.

Kust tuleb allikavesi? Sademevesi imbub maapinda ning moodustab vettandvaid phjaveekihte. Vett lasevad paremini lbi karstunud ja lhelised lubjakivid, poorsed liivakivid ja liivakas-kruusakad setted. Savikad kivimid seevastu tekitavad vettpidavaid eralduskihte. Maapue lhedes liigub phjavesi 10100 m pevas, liivakivide poorides 13 m pevas ja liivades-kruusades 510 m pevas. Phjavesi saab voolata maapinnale allikatena orgudes, krgendike nlvadel, jrvedes ja jgedes.

Geoloogiliste ja hdrogeoloogiliste tingimuste alusel on Eesti allikaid jaotatud kolme rhma [3]:

Kvaternaari liiva-kruusa setetest (pinnakattest) avanevad allikad,

alusphja liivakividest avanevad allikad,

alusphja karbonaatkivimite lhe-karstivee allikad.


Allika mt on vooluhulk. Vooluhulga jrgi jaotuvad allikad vga suurteks (vooluhulk >100 l/s), suurteks (10010 l/s), keskmisteks (101 l/s) ja vikesteks (<1 l/s).

Enamik suuremaid allikaid avaneb Phja-Eestis, eriti Pandivere kulutuskrgustiku nlvadel. Suured on ka maa alla neeldunud jgede ja ojade vljumisallikad. Palju keskmisi ja vikesi allikaid avaneb klindi jalamil, Haanja ja Otep kuhjekrgustiku nlvadel ning rgoruveerudel Viljandi-, Tartu- ja Plvamaal. Liivakividest avanevad allikad on sageli uuristanud vooluteedele koopaid. Allikate juures ja allikasoodes leidub allikalubja ehk travertiini lasundeid.


Allikad vljuvad seal, kus phjaveekiht likub maapinnaga. Vabapinnalise phjavee vljavoolul moodustuvad langeallikad, millest algavad ojad. Tusuallikate vesi voolab hdrostaatilise surve mjul maapinnale alt les: nende kohale on tekkinud lehtrid, mille phjas vesi keeb. Sageli on tusuallika rhmade kohale tekkinud allikajrved, millest tuntumad on ntu jrved Pandivere krgustikul ja Aegviidu Siniallikate jrv. Sgavamatest phjaveekihtidest avanevad tusuallikad tektooniliste rikete piirkonnas, niteks Saula Siniallikad.

Kui vabapinnalise phjavee vljavoolu takistavad vettpidavad setted, avaneb nlva jalamil rohkesti vikesi tusuallikaid. Sinna kujunevad allikaalad, milliseid neb klindi jalamil Pakri poolsaare idarannikul, mattunud alusphjakrgustiku nlval Saaremaal (Viidumel) ja Phja-Eestis OanduKoljaku piirkonnas.

Olenevalt toitealast jaotatakse allikad alalisteks ja ajutisteks. Viimased ttavad ainult veerikkal ajal, kui phjaveetase on krge. Eriti omaprased on karstiallikad, mis avanevad seal, kus maa alla neeldunud ojad-jed, nn. salajed, maapinnale naasevad, niteks Tuhalas, Jelhtmel, Kuivajel jm.


Allikavee keemiline koostis on Eestis ldjuhul karbonaatne kaltsiumilis-magneesiumiline, see loob eeldused allikalubja tekkeks. ldmineralisatsioon on 0,30,4 mg/l, mis nitab, et allikavesi on mage. Klindi jalamil avanevates liivakivides ja diktoneemaargilliidis on rauda, mis sobivates oludes juab allikavette. Ka Luna-Eesti liivakivid on rauarikkad. Rauarikast vett annab samuti pinnakattest avanev Laiuse Siniallikas ja allikalubja knkal avanev Vormsi Lubjaknka allikas. Lubjarikka veega allikad vljuvad Ordoviitsiumi, Siluri ja lem-Devoni karbonaatkivimite avamusel. Eriline on Pandivere krgustiku lunanlval Jrvamaal asuv Kiltre ehk Vrviallikas, kus vees ja turbas leidub raskmetalle. Siiski ei ole tegemist mineraalveeallikatega.


Esimesed sammud allikate kaitsel. Allikaid kui veevtukohti ja kultusepaiku on vrtustatud juba sajandeid. Esimene tpiline allikaala sai kaitse alla 1957. aastal asutatud Viidume looduskaitseala koosseisus. 1960. aastal ilmunud Looduskaitse teatmikku [11] on kantud viis olulisemat karstiala. 1973. aasta kogumikus Looduskaitse [12] kirjeldatud maastikukaitsealadele jb rohkesti allikaelupaiku. 1976. aastal tehti ettepanek vtta kaitse alla 158 allikat [2]. Pandivere veekaitseala uuringute tulemusena registreeriti 1994. aastal 110 allikat, neist 90 Lne-Virumaal [10].


rglooduse raamat (ER). Vajadus koostada geoloogiliste loodusmlestiste andmepank oli TA looduskaitsekomisjonis kne all juba 1980. aastal. rglooduse raamat seadustati 17. mail 1982. Algul kanti sinna veeobjektidest karstivorme ja allikaid, alates 1996. aastast ka teaduslikku huvi pakkuva tekkeloo ja veereiimiga soid ja jrvi. Kui rglooduse raamatus sisalduv andmebaas hildati looduskaitseregistriga, siis vaadati le ja tiendati varasemaid ER kiteid.

Eesti rgloodusse raamatusse, mis valmis 17-kitelisena 2001. aastal, on kantud 230 allikat, 79 allikajrve, 113 allikasood ja 106 karstivormi; 2003. aasta seisuga on seal ldse 528 veeobjekti.


Kogu maailmas on loodusmlestised jaotatud thtsuse alusel viide rhma: I maailma, II Euroopa, III riiklik (Eesti), IV regionaalne (piirkondlik) ja V kohalik. Veeobjektide puhul ei ole eraldi I ja II kategooriat, nende asemel kasutatakse htset mistet rahvusvaheline. Phjus: veetekkelised loodusmlestised muutuvad sna kiiresti ja on eriti ohustatud inimtegevusest nii allikate mbruses kui ka toitealal.


Natura 2000 on kogu Euroopat hlmav vrgustik ohustatud vi haruldaste taimede ja loomade ning nende elupaikade kaitseks. 1992. aastal vastu vetud loodusdirektiivis on kirjas kogu Euroopas thelepanu vajavad liigid ja elupaigad ning nue rajada nende kaitseks loodushoiualasid ehk Natura 2000 alasid. Euroopa Liidu loodusdirektiivi kantud taimekooslused, loomaliikide elupaigad ja geoloogilised loodusobjektid on koondatud hisesse elupaigatpide nimekirja.

Allikad, allikajrved ja allikasood on vga olulised Natura alad, sest phjaveest oleneb suurel mral taimkatte liigiline koosseis ja mikrokliima, viimastest omakorda loomastik.

Natura 2000 eelvaliku nimistusse on kantud kaks allikatega seonduvat elupaigatpi: mineraalainerikkad allikad ja allikasood (kaardil punasega) ning potentsiaalselt nrglubjalasundit moodustavad allikad (kaardil rohelisega). Nendele elupaigatpidele esitatavad nuded on esitatud loodusdirektiivi I lisas (jrjekorranumbriga 7160 ja 7220). Nrglubja-allikate sekka kuuluvad ka karstiga seonduvad, nn. salajgede avanemise piirkonna allikad.

Natura 2000 kandidaatide (kokku 70) hulka kuulub meil 17 mineraalainerikast allikat. Valdavalt on tegemist langeallikatega (14), mis avanevad liivakivipaljandite jalameil vi koobastes. Potentsiaalselt nrglubjalasundit moodustavatest allikatest (53) on 22 tusuallikad ja 11 langeallikad. Mineraalainerikkaid allikaalasid on kantud nimistusse kolm, potentsiaalselt nrglubjalasundit moodustavaid kuus. Karstiga seondub 14 allikat ja allikaala. Kik kandidaadid on ksikobjektidena looduskaitse all vi asuvad kaitsealadel.

Natura 2000 loodushoiualade hulgas on meil 17 rahvusvahelise thtsusega allikat ja allikaala. Riiklikku kategooriasse kuulub 48; erandina on esitatud ka viis regionaalse thtsusega objekti: erandina seeprast, et need on vga vrtuslikud allikad vi allikaalad, kuid neid on mjutanud inimtegevus (niteks Uhaku karstiala allikad).

Et meil pole levaadet Euroopas ja mujal maailmas kaitse alla vetud allikatest, siis ei oska elda, kas Eestis on neid kaitse all piisaval hulgal vi oleme olnud liiga tagasihoidlikud.



1. Eipre, Tiit 1967. Pandivere karstijed ja allikad. Eesti Loodus 18 (9): 548553.

2. Heinsalu, lo jt. 1976. Looduskaitset vajavad allikad Eesti NSV-s. Viiding, Herbert (toim.) Eesti NSV maapue kaitsest. Valgus, Tallinn: 6895.

3. Heinsalu, lo 1977. Karst ja looduskeskkond Eesti NSV-s. Valgus, Tallinn.

4. Heinsalu, lo 1987. Eesti NSV koopad. Valgus, Tallinn.

5. Heinsalu, lo 1995. Phjavesi ja allikad. Raukas Anto (koost.) Eesti loodus. Valgus, Eesti Entsklopeediakirjastus, Tallinn: 302315.

6. Joonuks, Helmut 1969. Viru rannikul. Eesti Raamat, Tallinn.

7. Kink, Hella 1996. Virumaa karst ja allikad. Eesti Loodus 47 (11/12): 396397.

8. Kink, Hella 1997. Saaremaa karst ja allikad. Eesti Loodus 48 (8/9): 364366.

9. Kink, Hella; Kaljume, Hans 1999. Vesi Pakri mber, peal ja sees. Eesti Loodus 50 (8): 319320.

10. Kink, Hella; Lust Ene (koost.) 1994. Pandivere Riiklik Veekaitseala. Karst ja allikad. RakvereKiel.

11. Kumari, Eerik (toim.) 1960. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn.

12. Kumari, Eerik (toim.) 1973. Looduskaitse. Valgus, Tallinn: 585592.

13. Maastik, Aleksander jt. (toim.) 1993. Pandivere Riiklik Veekaitseala. Jrva maavalitsuse keskkonnaosakond, Lne-Virumaa looduskaitsetalitus, Keski-Suomen Vesi- ja Ympristpiiri. Jyvskyla.

14. Miidel, Avo 1999. Pankrannik ja joad. Eesti Loodus 50 (8): 320321.

15. Saaber, Kalju (koost.) 1996. Virumaa. Viru maavalitsus, Tallinn: 183205.

319330.


Hella Kink (1933) on Tallinna tehnikalikooli geoloogia instituudi vanemteadur.


Eesti allika(ala)d Natura 2000 loodushoiualade eelvalimik

Nimistu sisaldab 70 Natura 2000 alaks vlja valitud allikat ja allikaala. Sama numbri all on vastav allikas (allikaala) ka kaardil. Loendis jrgneb allika(ala) nimele phjavee avanemiskohtade arv (teine arv plussmrgi jrel thistab allikavee avanemiskohti lhikonnas), vooluhulk, allika(ala) tp ja thtsuskategooria.

Allika(alade) tbid on loendis thistatud jrgmiselt:

MT mineraaliainerikas tusuallikas;

ML mineraaliainerikas langeallikas;

MA mineraalainerikas allikaala, allikasoo;

LT potentsiaalselt nrglubja lasundit moodustav tusuallikas;

LL potentsiaalselt nrglubja lasundit moodustav langeallikas;

LA potentsiaalselt nrglubja lasundit moodustav allikaala, allikasoo;

LK potentsiaalselt nrglubja lasundit moodustav karstiga seotud allikas.

Ida-Virumaa

Hbeallikas, 1, 5 l/s, ML, III;

Aluoja allikad 1+5, 40 l/s, LL, III;

Uhaku karstiala ja allikad, 10, koguvooluhulk 300 l/s, LK, III.

Lne-Virumaa

Kiltsi allikad, 4, 50 l/s, LT, III;

Jepere allikad, 20, 10100 l/s, LT, III;

Katku (Simuna) allikad, 1+10, 150170 l/s, LL, III;

Lavi allikas, 1, 110440 l/s, LL, III;

Rahkla allikad, 10, 100200 l/s, LL, III;

Varangu allikad, 30, 250700 l/s, LL, III;

Mdriku allikad, 29, 50100 l/s, LL IV;

Koljaku-Oandu allikaala, 30 allikat, LA, III;

ntu allikajrved ja allikasood, 7 allikajrve, LA, III;

Muru karstiorg ja allikad, 10, LK, III.

Jrvamaa

Aegviidu Siniallikad, 30 (jrvikus), 10100 l/s, LT, III;

Haava allikad, 3, 30123 l/s, LT, III;

Metsanurga allikad, 8+16, 75 l/s, LT, III;

Oostriku Suurallikas, 1+5, 100180 l/s, LT, III;

Prandi allikad, 1+4, 200750 l/s, LT, III;

Sopa allikas, 1, 3065 l/s, LT, III;

Roosna-Alliku Klmallikate ala, 7, 100870 l/s, LT, III;

Vllingu ja Vilbaste allikad, 5, 50100 l/s, LT, III;

Kiltre ehk Vrviallikas, 1, 60 l/s, LT, III.

Harjumaa

Viimsi Rauaallikas, 1, 12 l/s, ML, IV;

Turjekeldri allikas, 1, 23 l/s, ML, IV;

Pakri allikaala, 12, 110 l/s, MA, III;

Saula Siniallikad, 3+30, 2030 l/s, LT, III;

Tuhala karstiala ja allikad, 12, 303000 l/s, LK, III;

Kuivaje karstiala ja allikad, 5, kuni 3000 l/s, LK, III;

Kostivere karstiala, Jelhtme allikad, 10, kuni 3000 l/s, LK, III;

Tlinmme (Vna) karstiala, 1, LK, III;

Turvaste Valgjrv, kurisu, allikad, 12, 30 l/s, LK, III.

Tallinn

Varsaallikad, 4+10, 10 l/s, LL, III;

Glehni pargi allikaala, 18, 210 l/s, LA, III.

Raplamaa

Kurisu Jaaniallikas, 1, LT, III;

Lmandu allikad, 6+10, 1020 l/s, LT, III;

Neitsipere allikad, 10, LL, III;

Tulimurru abru ja allikad, 10, LA, III;

Kuimetsa karstiala, Ulmu allikad, 3, LK, III;

Pae karstiala ja allikasoo, LK, III;

Palamulla karstiala, 2, LK, III;

Aandu karstiala, 3, LK, III.

Lnemaa

Vormsi Lubjaknka allikad 6, 0,10,2 l/s, LT, III;

Vormsi Suurallikas, 1, 210 l/s, LT, III;

Salevere Salume allikad, 1+10, 2 l/s, LL, III;

Salaje karstiala ja allikad, 10, kuni 1000 l/s, LK, III.

Hiiumaa

Palade Silmaallikas, 1, LT, IV;

Kurisu Pihla karstiala, 8, LK, III.

Saaremaa

Odaltsi allikad, 10, 200 l/s, LT, III;

Phkla (Phjatu) allikas, 1, 70150 l/s, LT, III;

gu allikad, 2+9, 10 l/s, LL, III;

Viidume allikaala ja allikasood, 42, 0,110 l/s, LA, III;

Viieristi allikaala, 4, 714 l/s, LA, III;

Kdema ja Prima kurisud, 10, kuni 500 l/s, LK, III.

Prnumaa

Tori Prguallikas, 1+8, 1 l/s, ML, III;

Allikukivi (Krsu) allikas, 1, 0,51 l/s, ML, III.

Viljandimaa

Sinialliku allikad, 2, 2060 l/s, MT, III;

Prguoru allikad, 2+8, 2 l/s, ML, III.

Jgevamaa

Laiuse Siniallikas, 1, MT, III.

Tartumaa

Alatskivi Punane allikas, 1, 0,61 l/s, ML, III.

Plvamaa

Ilumetsa (Rebasme) allikas, 1, 30 l/s, MT, III;

Taevaskoja allikad, 11, 24,5 l/s, ML, III;

Terviseallikas ehk Silmalte, 1, 12 l/s, ML, III;

Himmaste allikad, 2+7, 5 l/s, ML, III.

Vhandu rgoru allikad ja allikaalad, 8+30, 13 l/s, MA, III;

Meenikunno soostik, MA, III.

Valgamaa

Koorkla Veskiallikad, 1+6, 510 l/s, ML, III;

Vike-Emaje (Muname) allikas, 1, 1 l/s, LL, III.

Vrumaa

bikuoru allikad, 30, 6080 l/s, LT, III;

Illi allikad, 1+10, 1,74,0 l/s, LT, III;

Ojaotsa (Serga) allikad, 10 150 l/s, LT, III.



Hella Kink
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet