05/2004



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
matkarada EL 05/2004
Tilleorg on lilleorg

Kas sina oled juba Tilleorus kinud? Just nnda, matkasra silmis, on mind sel kevadel knetanud nii mnedki himlased ja tuttavad. Entusiasm on teadagi nakkav. Tilleorg, ks arvukatest Plvamaa looduslikest vaatamisvrsustest, on seni lekohtuselt vhe tuntud. Ometi paikneb ta Tartust vaid poolesaja kilomeetri kaugusel.

Enamik matkajaid lheneb Tilleorule Tartu poolt. Sealt poolt tulles on lausa kohustuslik saabuda Vana-Vru maanteed ehk vana postiteed pidi. Sel kitsal knulisel mhklikul teel tuleks kiirust ksjagu maha vtta ja peale maantee omapra vlude nautida mbritsevaid vaateid ja kohalikku eluolu. Pnev maantee viib muu hulgas lbi selliste tuntud kohtade nagu Karilatsi ja Ihamaru, aga Soodama ja Puskarugi ei j sealt kaugele.

Vana-Vru maanteed pidi liikudes ei saa Tilleorgu mitte mrgata. Jrsku sgavusse knduv tee sunnib olema thelepanelik. Kaitsealune Tilleorg on tepoolest hmmastavalt sgav: suurim sgavus ulatub eri andmetel 3542 meetrini.

Ahja je lemjooksul, Tille ja Mksi veski vahelisel ligul paiknev maastikukaitseala on loodud juba 1957. aastal. Kaitseala eesmrk on silitada Ahja je, selle sgava rgoru, lisaorgude, jnukkrgendike ja oruveerudel kasvava metsa maastikuline terviklikkus [2].

Aprillikuisel pikesepaistelisel laupevalunal pole Tilleorus matkajahorde karta. Vaikust siiski pole, sest eriilmelistes metsakooslustes laulab kmneid eri linde ning kogu metsaalune on tis salapraseid prksatusi, naksatusi ja sahinaid. Rhnid trummeldavad ja toksivad matkajat thele panemata. Kevad trkab hlekalt elule. See ongi Tilleorus matkamiseks ks parimaid aegu, sest lehtimata puud vimaldavad nha rohkem, kui see lbi priske suveroheluse vimalik oleks.

Peaaegu Tilleoru ja maantee ristumiskohal asuvad oru phjaveerul kaks muistset linnust: Kantsimgi ja sellest lne pool krguv jrsunlvaline reljeefinina, mis on rahvasuus tuntud kui Rmumgi. Need muistsed linnuseasemed on arheoloogiamlestised ning mlemad paiknevad Tilleoru kaldaneemikutel, looduslikult sna hsti kaitstud kohtades.

Esialgu kulgeb matkarada jekaldal. Rada on hsti thistatud ning sna teaberikkad, ent kohmaka keelekasutusega infotahvleid leidub parasjagu. Ehkki suurem kevadine vetevoog on juba linud, jagub vett selles kitsas jeosas kllaga. Lammil on arvukalt terrasse, allikaid ja vikesi nlvaaluseid allikasoid: jala saab mrjaks kindlasti.

Siiski ei tasu vaadata vaid jalge ette, vaid heita pilk ka oruveerudele, sest seal kasvab llatavalt palju vimsaid ja ige eakaid tammepuid. Nii mnigi neist on andnud ainet legendide tekkeks. Suurim, looduskaitsealune tamm on seotud Rootsi kuningaga. Kunagi ammu jnud siinkohal Rootsi kuningas lahingute vaheajal linnulaulu kuulama. Mtteist virgudes lnud ta oma jalutuskepi maasse ja snanud: Kui see puu kasvama lheb, saab mberkaudne maa Rootsi riigile! Praegu kasvabki sel kohal suur tamm. Omaprane on sealsamas hiiglaslikku trepiastmestikku meenutav Matsivall, kuhu misnik tahtnud kord rajada mingit hoonet.

Jerseid poollooduslikke luhaniite on viimastel aastatel veidi hooldatud ja seega pole rada mitte vsane, vaid kenasti avatud. Kui paar ndalat tagasi vis Tilleorgu igustatult kutsuda Sinililleoruks, siis kevade arenedes on sinililledele konkurentsi asunud pakkuma vsalased ja lepiklilled, siin-seal sekundeerivad neile kopkad ja nsiniined. Kaitsealalt on leitud sna haruldast jalgtarna (Carex rhizina), kohatise levikuga habrast pisjalga (Cystopteris fragilis), omaprast sammaltaime harilikku helvikut (Marchantia polymorpha) ja vheneva arvukusega liblikat kesasilmikut (Maniola jurtina).


Looduse ksitsaalis. Korraga hakkab krvus kohisema. Olen kindel, et juan vana veskipaisuni, ent mnda aega edasi sammudes, kui kohin muutub juba mrinaks, selgub, et paisutajaks on hoopis kobras. Muidugi, praeguse veeseisuga on veetase tema korteri jaoks krge ja seetttu voolab liigne vesi mrinal paisu mbert maha. Igatahes vimas vaadata ja kuulda.

Prast kopratammi keerab rada jest veidi eemale, vsa vahele. Nagu teabetahvlil kenasti kirjas, suurendab vsa siinsete elupaikade mitmekesisust. Tilleoru matkarada ongi smpaatne selle poolest, et eri kooslusi ja elupaiku on siin ige arvukalt. Juan keskealisesse kuusemetsa, kus vrske jnesekapsas kevadet kuulutab. Ja kohe mnekmne meetri prast on mets juba jlle teistsugune, segametsa moodi.

Peale Hurmi oja letamist muutub mets aga sootuks tontlikuks. Esmapilgul ei saa ma aru, mis toimub vi kus ma olen. Rada kulgeb korraga justkui galeriis, mille seinteks ja laeks on mahamurdunud puutved, oksad, samblad ja samblikud. Teabetahvlilt saan teada, et selles kohas, oru veerul, oli ulatusliku raskikahjustuse tttu 1995. aastal suur lageraie, mis avas veeru tuultele ja tormidele. Kmmekonna aastaga on enamik kasvama jetud puid langenud ikese ja tormituulte ohvriks ning langenud alla je rde. See inimese ja looduse tegevuse tagajrjel tekkinud tuulemurd on omamoodi imemaa, mis tuletab knekalt meelde loodusjudude tohutut vimsust.


Merioone viib mereni. Lbi palumetsa ja salukuusiku juab matkarada viimaks raja kaugeima punktini Merioone allikani. Varbuse oja (ka Kaderna oja) paremal kaldal pstloodis paljanduvat roostepunast liivakivikaljut ja selle alt vlja voolavat kristallselget Merioone allikat vib igustatult pidada kaitseala prliks. See on siinsetest allikatest ks veerohkemaid: vooluhulk vib eri aastatel ja aastaaegadel olla 1623 liitrit sekundis.

Selline mstilise ilmega paik on loomulikult innustanud inimeste kujutlusvimet ja seega on paigaga seotud hulk legende, mis allika omaprast nime seletavad. Rahva arvates vib ainult merest nii palju vett vlja voolata, sellest ka nimi Meriooni allikas (oon on kohalikus murdes kalda sisse uuristunud koobas, millest vljub allikas) ehk Merioone. Teise primusloo kohaselt olevat allikast kunagi mingeid vraid kalu vlja tulnud ja rahvas arvanud, et need on merekalad. Kolmanda legendi jrgi aga olevat lekohtuselt sdistatud ja piinatud misavaht saanud pgenema ja kaljuni judes palunud, et meri teda neelaks. Nii linudki. ks joon on kikidel enim tuntud legendidel hine: arvatakse, et kik kulgeb mereni. Tegelikult on kigu pikkus aga alla viie meetri.

Merioone juurest rnnakut jtkates tuleb ronida les krgendikule, kus vaatamisvrsusena krgub iidne Erastvere ristimnd. 1,3 meetri krguselt mdetuna on puu mbermt 3,6 meetrit [3] ja poolteise meetri krgusel haruneb tvi seitsmeks vimsaks haruks. Vanasti lks siit tee, mida mda veeti lahkunuid. Puu sisse ligati rist, et surnu ikka kindlasti aru saaks, et ta surnud on ega paks kodu kima tulla.


Tagasi maanteele. Rada kulgeb nd alal, kus kmmekond aastat tagasi tehti lageraie. Omal ajal oli see Varbuse misa looduslik park. Prast raiet on krgendikule istutatud noori puid: peamiselt saarepuid, ent sekka ka tammi ja prnasid, kuid praeguses staadiumis valitsevad madalas puurindes hoopis noored kased, remmelgad ja sarapuud. Selles ligus on matkarada veidi igavam. Tasapisi kulgeb see tagasi Hurmi ojani, mille veert pidi kndides juab matkaja maanteeni.

Viimases osas tulebki jalutada otse maanteepervel, kuni raja alguspunktini. Igavuse vltimiseks tasuks sisse pigata teele jvasse endisesse Varbuse hobupostijaama, mis ndseks on kohandatud maanteemuuseumiks. Ehkki muuseum plaanib uksed avada tuleval aastal, saab juba praegu tutvust teha arhitektuurimlestisena kaitstava hoonekompleksiga, kuhu kuulub viis maakividest ja punastest tellistest hoonet. Need on postijaama peahoone ja tllakuur, tall, sepikoda-pesukk ning postipoiste-sadulseppade elamu [1].

Matka lppedes viks uuesti heita pilgu kaardile ja teabetahvlile. Siiski ei tasu end ehmatada eksitavast teabest, et raja pikkus on vaid 2,4 kilomeetrit: tegemist on ilmselge trkiveaga ja tegelikult on rada ikka veidi le nelja kilomeetri pikk. Mdukas-uudistavas tempos juab selle lbida poolteise-kahe tunniga.



Helen Alume
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012

Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet