Keskkonnaameti menetluses on 1,2 miljoni krooni ulatuses eelmisel aastal huntide tehtud kahju hüvitamise taotlusi. 29 000 krooni taotletakse hüvitust karu ja 20 000 krooni ilvese tekitatud kahju eest.
Mullu sügisel laekus märkimisväärselt palju hundikahjustuste hüvitamise taotlusi, kõige rohkem Jõgeva maakonnast (680 000 krooni eest). Näiteks Palamuse vallas murdsid hundid septembri kahe nädala jooksul 93 lammast.
Looduskaitsebioloogi Tõnu Talvi sõnul väljendab kahjutaotluste paikkondlik jaotumine huntide esinemissagedust ning nende loodusliku saagi ja kariloomade kättesaadavust. Kiskjakahjustuste suurenemine peegeldab osaliselt ka inimese taandumist maapiirkondadest: traditsiooniline talumaastik, hajaasustus ja igapäevane inimtegevus maal hääbub, samas üha suuremapealiseks kasvavad lambakarjad jäävad. Seetõttu peab oluliselt paranema ka omanike vastutus ja kahju vältimise abinõud (karjamaade vahetus, aktiivsed hirmutid, loomad lauta, võrgud uude kohta jne.). Omaniku rakendatud abinõudele pöörab kahjutaotluste hüvitamise komisjon kindlasti suurt tähelepanu. Kui palju kahjuhüvitisi keskkonnaamet põllumeestele välja maksab, oleneb kehtestatud piirmääradest ja varasematel aastatel saadud vähese tähtsusega abist.
Liigid, kelle kahjustusi ja kahju ärahoidmist hüvitatakse, on Euroopa Liidu loodusdirektiivi ja linnudirektiivi järgi erilise looduskaitsetähtsusega. Nende liikide hoid ja sellega seotud probleemide lahendamine on Eesti riigi rahvusvaheline vastutus looduskaitse vallas.