1/2010



artiklid
Veerand sajandit geenireservimetsi Eestis

Geenireservimetsi hakati Eestis rajama 1985. aastal. Milline on nende minevik, olevik ja tulevik?

Geenireservaadid on valitud vrtuslike puistute hoiuks algsel kasvukohal
Inimtegevuse mju on metsas aegade jooksul suurenenud: majanduslikult thtsamate puuliikide raie on intensiivistunud. Samas ei saa me olla kindlad, et raiutud aladele tekiks kas loodusliku uuenemise teel vi kultiveerides niisama vrtuslik puistu, kui seal oli. Halvemal juhul vib mni puuliik mnelt alalt ldse kaduda.

Ajaloost on teada, et juba 1782. aastal koostas Balthasar von Campenhausen Eestis juhendi, mille jrgi pidi vrtusliku okaspuu-uuenduse saamiseks jtma raiesmikele sirged ja tuulekindlad seemnepuud. Seda juhendit vib ksitleda esimese teadaoleva geenireservi tagamist nudva dokumendina.
Praegusel ajal mistetakse geenireservimetsi kui valikseemnepuistuid, mille eesmrk on geneetiliste ressursside hoiu krval varuda ka puistust vrtuslikku algmaterjali, mida majandades on phinue uuendada alasid samadest puistutest prineva algmaterjaliga. Seda moodust nimetatakse in situ meetodiks, mis thendab geneetilise ressursi hoidu selle algsel kasvukohal. Metsaselektsioonis tarvilikke klooniarhiive ja kollektsioonkultuure on ksitletud ex situ meetodina vrtuslikku ressurssi ei silitata puude algsel kasvukohal.

Geenireservaadid valiti Eestis vlja veerand sajandit tagasi
Geenifondi (varasem miste oli genofond) reservaadid valis ja eelhindamise tegi tolleaegne metsateadust kureeriv Eesti Metsainstituut ning valiku kinnitas metsamajanduse ja looduskaitse minister oma kskkirjaga 1985. aastal. Rajati kmme geenifondi reservaati (viis hariliku kuuse, neli hariliku mnni ja ks arukase tarvis) ldpinnaga 3540 hektarit. Geenifondi reservaatide majandamise eeskirjades rhutati, et need valitakse ldjuhul riigimetsas ning aladel, kus ei tehta lageraiet. Samas peeti oluliseks, et valitud aladel oleks mets loodustekkeline vi kultuurpuistute korral oleks tendatud kultiveerimismaterjali kohalik pritolu.
Eestis enim levinud puuliikide puhul seati sihiks geenifondi reservaatide valik nii ranniku- kui ka mandrivndist. Nendes reservaatides keelati igasugune geenifondi ohustav majandustegevus. Lubatud oli tegevus, mis ei kahjusta puistute elujudu ega geenifondi, niteks hooldusraied, metsamajandusrajatiste remont, jahindus jms. Geenifondi reservaadi minimaalsuurus pidi okaspuude puhul olema 200 ja lehtpuude puhul 100 hektarit ning need alad valiti kpsetes vi eelkpsetes metsades. Peale geenifondi reservaatide korraldati eelnimetatud kskkirja jrgi ka geneetiliselt vrtuslike ksikpuude, puistute, kollektsioonkultuuride ja klooniarhiivide valikut, majandamist ning hoidu.

Phjalikum geenireservaatide inventuur tehti 19931995
Riikliku metsaameti metsaselektsiooniobjektide levaatuse komisjon vaatas aastatel 19931995 geenifondi reservaadid le ja oli sunnitud tdema, et reservaatide majandamiseeskirjad ei vimalda sama pritolu puuliiki konkreetses kasvukohas kestvalt alal hoida. Seetttu ei saanud enam rkida geenifondi reservaadist, vaid geenireservimetsa majandamisest.
Probleemseteks osutusid lekpsenud kuusikud viljakates kasvukohtades. Hrenenud kuusikutes tekkis loodetud kuuse eeluuenduse asemele tihe alusmets eri puu- ja psaliikidest. htlasi avaldas vanade kuuskede kiirele hukule mju see, et nii juuremdanikust kui ka raskitest nrgestatud puud muutusid vga tormihellaks. Samaliigilise uue metsaplve saamist raskendas asjaolu, et puistutest polnud kogutud seemet, millest kasvatatud taimed oleksid olnud uue metsa algeks. Seemneid polnud kogutud seetttu, et majanduseeskirjadega olid lubatud vaid hooldus- ja sanitaarraied, seega eelkige vaid kuivanud puude raie, mis teatavasti ei vimalda seemet varuda. Kasvavatelt puudelt polnud kbisid kogutud protsessi keerukuse tttu. Asjatundjad pidasid vajalikuks rakendada kuusikutes mitmesuguseid abinusid uue metsaplve saamiseks, sh. vikesepinnalisi lageraieid vi hilraieid, ent see ei andnud soovitud tulemust.
Kuna reservaatide valimise aegadel kehtestatud majandamiseeskirjad tegelikult ei toiminud, tekkis vajadus uute majandamisjuhiste jrele, arvestades iga konkreetse geenireservimetsa eripra. Esimesena kinnitas Riigimetsa Majandamise Keskuse peadirektor 1999. aastal Purdi kuuse geenireservimetsa majandamiseeskirja, jrgnevatel aastatel kinnitati Kabala, Rimmu ja Mniste kuuse geenireservimetsade ning Vanaveski ja Kiidjrve mnni geenireservimetsade majandamiseeskirjad.
Geenireservimetsade majandamise peamine erinevus vrreldes tavalise tulundusmetsaga seisnebki metsade uuendamises samast puistust prineva algmaterjaliga. Kohati nuab see tegevus metsamajandajalt aega, vaeva ja ka lisakulutusi. Oluline on geenireservimetsas tpne raiete ajastus (seemneaasta) ning taimede ettekasvatamine raiesmike uuenduseks, kui need ei uuene looduslikult. Seetttu on geenireservimetsade majandamine olnud edukas seal, kus kohaliku metskonna ttajad on phendunult eeskirju titnud. ldjoontes pole geenireservimetsi majandatud vajalikul mral.

Kus asuvad meie geenireservimetsad? Kuidas on neid majandatud?
Urissaare kase geenireservimets asub Nigula looduskaitseala sihtkaitsevndis, kus majandustegevus on keelatud. Seetttu ei saa seal luua soodsaid tingimusi arukase kasvuks ja arenguks. Vihula kuuse geenireservimets paikneb Lahemaa rahvuspargis Mustaoja piiranguvndis, Vardi mnni geenireservimets Vardi looduskaitsealal ning Aakre geenireservimets osaliselt Soontaga looduskaitsealal. Vanaveski geenireservimets kuulub Leppoja looduskaitseala koosseisu. Geenireservimetsa majandamise vtete elluviimisel on enim tehtud td Purdi kuuse geenireservimetsas, kus tid alustati tolleaegse Purdi metsalema Heiki Ripsi eestvttel. Uuendusraietest kasutati esmalt hilraiet. Kuid looduslikult ei tekkinud hiludesse uuendust, seeprast otsustati kpses metsas teha jrgmisele metsaplvele ruumi lageraietega. Raiuti vaid kbiaastatel, et luua seemnetagavara. Parimaid tulemusi saadi kitsaste raielankide metsastamisel samast geenireservimetsast varutud seemnest kasvatatud taimedega.
Tulemuslik on olnud looduslike hilude tiendamine kohalikku pritolu seemnest taimlas kasvatatud taimedega; kige judsamalt on seejuures kasvanud kultiveeritud nelja-aastased kuuseistikud. Vga usinalt on hooldatud noort metsa.
Seemneid on varutud ka Kabala kuuse geenireservimetsast, kuid taimede kasvatamiseni ja istutamiseni pole veel jutud. Uuendusraieid on tehtud Rimmu, Mniste ja Kiidjrve geenireservimetsas, ent seemneid pole seal veel varutud. 2008. aastal tehti vikeste lankidena (0,61,8 ha) lageraiet ka Aakre geenireservaadis, aga raietde kigus ei varutud kbisid ja seetttu pole ka seemnetagavara.

Geenireservimetsi ksitlevad igusaktid
Prast Eesti taasiseseisvumist muutusid nii riigimetsanduse tegevussuunad kui ka geenireservimetsi puudutavad igusaktid. Riigikogus heaks kiidetud Eesti metsapoliitikas on mrgitud, et geenireservimetsad vimaldavad saada geneetiliselt vrtuslikku algmaterjali metsade uuendamiseks. Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 on ette nhtud inventeerida tarvilikke geenireservimetsi, jttes tpsustamata vajamineva koguse vi selle mramise korra. Keskkonnaministeeriumi arengukavas aastani 2013 on kirjas vajadus hinnata geeniressursi kaitseobjektide seisundit ning teha nende majandamise kohta ettepanekuid, samuti tuleb thustada geeniressursside kaitset ja tiendada klooniarhiive.
Kahjuks ei ole ei arengukavades ega ka geenireservimetsa majandaja kehtestatud eeskirjades kindlaks mratut suudetud alati ellu viia. Veelgi enam: reformide ja metsaseaduse muutmiste keerises ei ole helegi asutusele pandud kohustust selle valdkonnaga tegeleda. Varem koordineeris seda tegevust Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, kuid nd, kui Keskkonnaamet metsauuendusega seotud tegevused le vttis, ei kuulu geenireservmetsadega seonduv ta kohustuste hulka.

Metsageneetiliste ressursside kaitsest rahvusvahelise pilgu lbi
Nukogude Liidus hakati 1980. aastate alguses prama thelepanu metsade seisundile ja vrtusele, muu hulgas asuti vlja ttama kriteeriume, mille jrgi valida metsageneetiliste ressursside kaitseks reservaate. Samamoodi kerkisid metsade seisund ja kasutamisega seotud ksimused pevakorda ka Euroopas. Ajendatuna tolleaegsetest metsanduse phiprobleemidest (ennekike happevihmade toime), korraldati 1990. aastal Strasbourgis esimene Pan-Euroopa ministrite metsakaitsekonverents, mille neljale resolutsioonile on alla kirjutanud ka Eesti keskkonnaminister. Resolutsioon S2, Metsa geneetiliste ressursside kaitse, pani aluse leeuroopalisele koostle selles valdkonnas. Et aidata seda resolutsiooni ellu viia, loodi 1994. aastal Rahvusvahelise Taimegeneetiliste Ressursside Instituudi (IPGRI) juurde Euroopa Metsageneetiliste Ressursside Programm (EUFORGEN). IPGRI, mis tnapeval kannab nimetust Bioversity International, teeb tihedat koostd RO maailma pllumajandus- ja toiduorganisatsiooniga (FAO), koordineerib metsageneetiliste ressursside kaitse krval ksiti pllumajandustaimede geneetiliste ressursside hoiuga seotud vrgustikke ja programme.
EUFORGEN-i lesanne on vlja ttada teaduslikud ja Euroopa riikides ldaktsepteeritavad phjendused ja kriteeriumid metsageneetiliste ressursside kaitse kohta, et riigid saaksid nende phjal korraldada asjaomast td. EUFORGEN-i tkord lhtub Euroopa ministrite viimase metsakaitsekonverentsi (nn. Pan-Euroopa metsade kaitse protsessi, MCPFE) resolutsioonidest. Lisaks Metsa geneetiliste ressursside kaitse ehk S2-le on vastu vetud jrgmised resolutsioonid: H2 (metsade taksonite geneetiliste ressursside kaitse, nii majanduslikel eesmrkidel kui ka S2 jrgi sekundaarsete vi haruldaste taksonite kaitse; Helsingi,1993;), L2 (eluslooduse mitmekesisus tulundusmetsades, metsa geenifondi hoiu ja kasutamise otstarbel majandatavate puistute osakaalu muutused; Lissabon, 1998); V4, V5 (Viin 2003; Euroopa metsade elurikkuse alalhoid ja selle rikastamine ning kliimamuutused ja sstev metsamajandus Euroopas); 2007. aasta Varssavi resolutsioon (metsade elurikkuse, kaasa arvatud nende geneetiliste ressursside kaitse, silitamine ja parandamine sstva metsamajanduse kaudu).
Mistagi on neid konverentside otsuseid mjutanud ka Rio de Janeiro lemaailmne elurikkuse kaitse konventsioon. Kigi nende resolutsioonide ja konventsioonidega on hinenud ka Eesti, andes sellega mista, et me jagame neid vrtusi, milles on kokku lepitud.

Kuidas edasi?
Eelkige on tarvis lbi melda, mille poolest on geenireservimetsad Eestis vajalikud. Tuleks pidada silmas, et pooldaval seisukohal oldi juba Campenhauseni ajal, nende thtsust misteti nukogude ajal ja praegu on see aktuaalne kogu maailmas. Vttes aluseks nii valdkonna senise ajaloo kui ka niteks pllumajandustaimede geneetiliste ressursside kaitse arengu ndisajal, tuleks luua Eesti geeniressursside kaitse ja hoiu rahvuslik strateegia, mis suudetaks ka tide viia.
Vrtuslike metsageneetiliste ressursside hoiu phisiht on silitada looduses parimad puistud kultiveerimismaterjali algmaterjali kogumise tarbeks. Sellest eesmrgist lhtudes tuleks geenireservimetsi ka majandada. Nii mnigi kord on avaldatud arvamust, et meil on kikvimalikke kaitstavaid alasid ja objekte liiga palju. Metsageneetiliste ressursside kaitse ei ole kaitse pelgalt nime poolest, vaid sihiprane varude alalhoid, millest tuseks tulu nii praegustele kui ka tulevastele plvkondadele.
Praegustele geenireservimetsadele tuleks anda hinnang sellest aspektist, kas nad tidavad oma otstarvet vi oleks mistlik arvata need geenireservimetsade koosseisust vlja, kuna kaitsealuse puuliigi geenifond on sealt kadunud vi on seda liiga vhe, et edaspidigi saavutada geenireservimetsa eesmrke. Viimase 25 aasta kogemuste najal tuleks koostada sihiprase majandamise eeskirjad vi ajakohastada seniseid eeskirju.
Lhiriikide kogemuste phjal peaks rohkem thelepanu prama geenikaitsehikute arvule ja eesmrgile, mitte pindalale. Niteks on Leedus geenireservaatide pindala niisama suur kui Eestis, kuid arvuliselt on neid 150200. See arv on ei ole veel tpne, sest praegu tehakse Leedus geenireservaatide inventuuri: mil mral need on oma otstarvet titnud. Kindlasti peaks meil olema eri puuliikide geenireservimetsi; ennekike tuleks keskenduda Lne-Eestile ja saartele, kus neid praegu pole. Kaitsealadel, kus leidub geenireservimetsaks sobivaid puistuid, tuleb otsida vimalusi kaitseeeskirjade muutmiseks, et tagada ka nendel aladel vrtusliku geneetilise ressursi silimine.
Geenireservimetsade eesmrk on hoida puuliikide vrtuslikumat osa, et tagada tulevaste metsaplvede jaoks vrt algmaterjal. Kui me selle olulise teemaga ei tegele, ilmutame hoolimatust loodusvarade majandamisel.

Toimetuselt: autori nudel on asutusenimetuste puhul kasutatud ametlikkussuurthti.



Eda Tetlov, Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet