1/2010



artiklid
Metsade mjust ssinikuringele ja kliimamuutustele

Kliima muutumine inimtegevuse tagajrjel on paari viimase aastakmne ks olulisemaid keskkonnaprobleeme, mis mjutab ha enam ka metsandust. Kirjutis on omamoodi jtk 2008. aasta Eesti Metsa talvenumbris ja mulluses talvenumbris ilmunud Mrt Riistopi artiklitele.

Kliima on alati muutunud
Kliima on mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus (tavaliselt aastakmnetega mdetavas vi veel pikemas ajaskaalas). Ilm seevastu on teatud ajal piirkonnas valitsev atmosfri seisund, mis muutub kiiresti ja pidevalt (Cielsa, 1995). Pika aja vltel ei ole ka kliima psiv: tuleb ette nii kliima kikumisi kui ka muutusi (kauaaegne muutumine, mis on vaadeldav kliimakikumiste suundumusena).

Kuigi Maa kliima on olnud piisavalt stabiilne selleks, et miljonite aastate vltel elutegevust soodustada, on kliima dnaamiline nhtus ja ka looduslike tegurite tagajrjel htelugu muutunud. Niteks le 230 miljoni aasta tagasi, paleosoikumi hilisemas etapis, katsid suurt osa praegusest troopilisest alast liustikud. Samas oli peaaegu kogu mesosoikumi vltel, 180 miljonit kuni 65 miljonit aastat tagasi, temperatuur palju krgem kui tnapeval. Viimase miljoni aasta jooksul on Maa kliimale olnud omased pikad klmaperioodid, mil mandriliustikud katsid suuri maa-alasid. Kik sellised ajajrgud kestsid 80 000 kuni 100 000 aastat ja vaheldusid lhemate, vaid 10 000 kuni 15 000 aasta pikkuste jajavaheliste soojaperioodidega (Cielsa, 1995).
Atmosfri ssihappegaasi kui peamise kasvuhoonegaasi sisaldus on samuti suuresti muutunud, ulatudes isegi kuni 400 ppm-ni, seega olnud suuremgi kui praegu (Pearson, Palmer, 2000). Viimase jaja haripunktis, kigest ligikaudu 18 000 aastat tagasi, oli ookeanivee tase 130 meetrit madalam kui ndisajal. Umbes 6000 aasta eest, kui liustikud olid ikka veel taandumas, algas Maal periood, mil keskmine hutemperatuur oli ligikaudu samasugune nagu praegu, kuid suved olid veidi soojemad ja talved klmemad (Cielsa, 1995). Phjamere randadel tehtud uuringud kinnitavad, et ajavahemikul 10 000 6500 aastat tagasi tusis ookeani veepind jajajrgse liustike intensiivse sulamise tttu ligikaudu meeter sajandis, viimase 1500 aasta kestel aga detsimeeter sajandis (http://www.loodusajakiri.ee/horisont/ artikkel728_710.html).
Seega, kliima on kll alati muutunud, kuid ometi peab hulk teadlasi ja eksperte kllaltki oluliseks ka viimase paari sajandi muutusi, mille puhul vib teatav roll olla inimtegevusel. Kui kliima teisenemist vib nii tunnistada kui ka eitada, siis metsade pindala tunduv vhenemine ja atmosfri gaasilise koostise muutused viimasel paaril sajandil on fakt. Kopenhaageni lemaailmsel kliimakonverentsil (UNFCCC COP 15), mis oli RO ajaloo suurim riigipeade ja valitsusjuhtide kogunemine, juti jreldusele, et kliima muutus inimtegevusest tingitud mjutuste alusel on hdavajalik hoida 2 C piirides.

Atmosfri gaasilise koostise mjust kliimale ja metsade seisundile
Metsanduse arengu seisukohalt on thtis arvestada vimalike kliimamuutustega ja sellega, et metsanduslikul tegevusel vivad selles olla olulised tagajrjed. Inimtegevus mjutab kliimat oluliselt: teiseneb atmosfri koostis (suureneb CO2 jt. kasvuhoonegaaside sisaldus) ning leiavad aset muutused maa pindmises kihis ja taimkattes (eesktt troopiliste vihmametsade raie ja maakasutusviisi muutused jms.).
Umbes pool lbi atmosfri saabuvast pikesekiirgusest juab maapinnani ja soojendab seda. Ligikaudu 30% peegeldatakse ja hajutatakse atmosfrist tagasi maailmaruumi ja 20% neeldub hkkonnas, maapinnani judmata. Maapinnani judnud kiirgus soojendab seda ja soojenenud maapind ning ookeanivesi kiirgavad oma temperatuurile vastava spektraalse koostisega infrapunakiirgust. Vaid niliselt thised 0,2% Maale judnud energiavoost assimileeritakse ja muundatakse keemiliseks energiaks bioproduktsiooniks, mis kogu maismaa kohta hlmab siiski aukartustratava koguse, 1,1 x 109 tonni kuivainet aastas. Sellest ldkogusest hlmab metsade produktsioon 54% (http://www. horisont.ee/node/31).
Gaase, millel on neeldumisribasid Maa intensiivse soojuskiirguse lainepikkustel, nimetatakse kiirguslikult aktiivseteks kliimagaasideks ehk kasvuhoonegaasideks. Kokku on kasvuhoonegaasidena arvel ligi 40 hendit. Suuremat kasvuhooneefekti ja vimalikke kliimamuutusi phjustab CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside hulga suurenemine Maa atmosfris, sh. inimtegevuse tagajrjel. Kasvuhooneefekt on iseenesest normaalne ja vajalik: ilma selleta oleks Maa keskmine temperatuur 33 C vrra praegusest madalam, 18 C , ja paik seega meie elutegevuseks ja metsade kasvuks ldse sobimatu (Kruch, 1993).
Ssinikdioksiid CO2, mis tingib 55% globaalse soojenemise mahust, eraldub lisaks loodusprotsessidele inimtegevuse tagajrjel hku peamiselt tahkete jm. fossiilsete ktuste plemisel, samuti maakasutuse muutustega kaasnevate metsaplengute tttu. Aastas suureneb CO2 sisaldus atmosfris umbes 1% vrra. Industriaalajastu eel oli CO2 kontsentratsioon 280 ppm (mahuosakest miljoni kohta), aastal 2000 aga juba 370 ppm. Varasema perioodiga vrreldes suurenes kontsentratsioon le 30% ehk seega 90 ppm (http://ess.geology.ufl.edu/ess/ Notes/050-Energy_Budget/co2.html). Looduslike protsesside tagajrjel on korduvalt ka varem, viimati 130 000 aasta eest, olnud ajajrke, mil ssihappegaasi ja temperatuuri tase on olnud praegusest krgem (http://www.horisont.ee/ node/31).

Millised on seni registreeritud kliimamuutused? Kuivrd olulised need on?
Globaalselt on maapinna keskmine temperatuur tusnud 1861. aastast alates 0,6 0,2 C (Houghton, 2001). Viimase 150 aasta mtmisnitude alusel on kmnest kige soojemast aastast heksa olnud viimasel aastakmnel. Neli kogu maailmas kige soojemat aastat olid 1998, 2002, 2003 ja 2004. Valitsustevahelise kliimamuutuste koostkogu (Intergovernmental Panel on Climate Change, IPCC) hinnangul kerkib maapinnalhedase hukihi leilmne keskmine temperatuur jrgmise sajandi jooksul 1,4 C kuni 5,8 C, viimaste prognooside jrgi isegi kuni 6,4 C (IPCC, 2007), see on tunduvalt rohkem, kui varem arvati. Euroopas on temperatuuri tus 20. sajandil olnud
leilmsest keskmisest isegi jrsem, nimelt 0,95 C. Enim on kliima soojenenud Prenee poolsaarel, Venemaa loodeosas ja Euroopa arktilistel aladel. Ennustatakse, et jrgmise saja aasta jooksul kerkib Euroopa keskmine temperatuur 2,0 C kuni 6,3 C (The European Environment. State and Outlook 2005).
Kliima muutumine mjutab ilmselt vga tugevasti elustikku, samas on elustik oluline muutuse mju indikaator. Paljude kirjanduses esitatud vastukivate andmete ja hinnangute phjal prognoositakse kossteemide omavaheliste piiride muutusi. Metsa phjapiir vib suure kliimamuutuse korral nihkuda senise metsatundra aladele, lehtpuumetsad hlmata osa boreaalse taigavndi lunaosa. Modelleerimise tulemusena on saadud vimalikuks kliimavtmete mberpaiknemise kiiruseks isegi 50 km 10 aasta jooksul (Sedjo, 2010). Kuna soojenemine leiab tenoliselt aset eesktt suurematel laiuskraadidel, mitte ekvatoriaalsetes piirkondades, teisenevad ka keskkonnaolud rohkem just phjapiirkondade metsades, mis vivad kannatada rohkem kui parasvtme vi troopilised metsad.

Metsadel on vime siduda ssinikku
Selleks, et pidurdada kliimamuutusi, on esmathtis tasakaalustada globaalne ssinikubilanss. Puittaimed seovad atmosfrist ssinikku, mis fotosnteesi jrel akumuleerub biomassis. ldiselt talletavad metsad 20100 korda rohkem ssinikku pindalahiku kohta kui niteks pllumaa ning mngivad lithtsat osa atmosfris sisalduva ssiniku kontsentratsiooni reguleerimisel. Metsades, peamiselt puutvedes, okstes ja lehtedes sisaldub 80% maismaal paiknevast ja 40% maa-alusest (sh. juurtes) orgaaniliselt seotud ssinikust. Ssiniku koguvaru metsades kigub eri andmetel suurtes piirides, niteks 300 Gt (1 Gt (gigatonn) = 1 000 000 000 tonni) (Kauppi, 2003), 352532 Gt (mitmed IPCC raportid) vi koguni 987990 Gt (Kirschbaum, 2001; Schwaiger, Zimmer, 2001), mis on peaaegu vrreldav kogu atmosfri ssinikuvaruga 750 GtC (Kirschbaum, 2001). Seejuures viitavad vanemad kirjanduse allikad enamasti suuremale metsade ssinikuvarule kui uuemad. Probleemi teeb keerulisemaks asjaolu, et eri allikates arvatakse metsade ssinikuvaru hulka vaid puidus sisalduv ssinikuvaru, varu kogu metsakossteemi maapealses biomassis, kogubiomassis vi ka metsamulla ssinikuvaru. Niteks koguvaru hinnangu puhul 987 Gt peetakse taimse materjali, sh. juurte ssinikusisalduseks 331 Gt ja mulla ssinikusisalduseks 656 Gt (Kirschbaum, 2001).
Kogu metsades seotud ssinikust on umbes 37% talletatud vikestel laiuskraadidel (troopikas) asuvates metsades, 14% keskmiste laiuskraadide (parasvtme) metsades ja 49% suurtel laiuskraadidel laiuvates metsades (Dixon et al., 1994). Troopiliste vihmametsade ssiniku koguvaru vib letada 250 tonni hektari kohta (Ciesla, 1995). Euroopa metsade ssinikuvaruks on hinnatud 53 Gt, mis on seotud metsa biomassis ja surnud puidus. Kuna Euroopa on ainus kontinent, mille metsavarud suurenevad, on ka ssinikuvaru suurenenud alates 1990. aastast 2 Gt vrra (State of Europes Forests, 2007). Samas raporti ligus on viidatud, et teadmised Euroopa metsade ssinikuvarust ja ssinikuvoogudest on veel pris piiratud. Kui see on nii, kuidas suhtuda siis teiste maailmajagude kohta kogutud informatsiooni usaldusvrsusesse?
Kuigi metsad on peamised ssiniku sidujad ja silitajad, vabaneb puude suremise jrel suur osa neis talletunud ssinikku hku. Osa ssinikust saab metsamulla orgaanilise ainese osaks ja vib olenevalt keskkonnaoludest jda sinna pikaks ajaks. Samas paiskub maakasutuse muutuste ja eesktt metsade hvitamise ning alade lepletamise prast ja pllumajanduslikku kasutusse mineku vms. tttu atmosfri kiiresti lisakogus ssihappegaasi. Troopikas, kus endiselt hvitatakse aastas 713 miljonit hektarit metsi vi teiseneb metsamaade ja puittaimestikuga kaetud alade maakasutusviis, eraldub atmosfri 1,41,65 Gt ssinikku aastas (Collins, 1995; Cielsa, 1995; Kirschbaum, 2001; Heimann, 2008). Hvitatud metsadest vabanenud CO2 hlmab hinnanguliselt ligikaudu 17% (IPCC 2007; Vahanen, 2009), 23% (Cielsa, 1995) vi 24% (Burley et al., 2007) kogu inimtekkelisest ssinikuheitest, sealhulgas fossiilktuste plemisel tekkinud C heitkogus.
Kokku on kahesaja viimase aasta jooksul maakasutuse muutuste tttu atmosfri paisatud 140 Gt ssinikku (Brand, 2000). Kakssada miljonit inimest le maailma harib siiani 300500 miljonit hektarit maad aleplluna: see puhastatakse looduslikust taimkattest ldjuhul ala lepletamise kigus, kasutatakse pllumajanduseesmrkidel kaks kuni viis aastat, seejrel aga jetakse sti, lastakse jlle seitsmeks kuni kaheteistkmneks aastaks kattuda loodusliku taimkattega ning puhastatakse sellest siis taas (Cielsa, 1995). Peale metsade hlmab igal aastal pletatav puittaimedega kaetud ala ja savanni taimkate hinnanguliselt 750 miljonit hektarit. Ligikaudu pool sellest alast asub Aafrikas.
Kuna maakasutuse muutused on fossiilsete ktuste pletamise krval teine oluline inimtekkelise ssinikuheite phjus, pravad nii RO kliimamuutuste raamkonventsioon (UNFCCC) kui ka Kyto protokoll suurt thelepanu maakasutuse muutustele, selle mjude leevendamisele ning riikide asjaomasele aruandlusele. Ilmselt pole kaugel aeg, kui metsandustegevuse tulukust ei hinnata ksnes otseselt puidust ja teistest metsasaadustest saadava majandustulu alusel, vaid liaktuaalseks muutub ssiniku sidumisega kaasnev komponent ning sellest lhtuv mahuline ja rahaline arvestus.

Mil moel saab metsamajandus siduda ssinikku ja pehmendada kliimamuutuste mju?
Ulatuslik uute metsade, sealhulgas eriti seni metsata territooriumide uuendamine kiirekasvuliste puuliikidega mjutaks kindlasti ka ldist ssinikubilanssi, kuna aitaks vhemalt mnel mral siduda fossiilsete ktuste pletamisel hku paisatavat ssinikuheidet, mis on umbes 5,56 Gt aastas (Ciesla, 1995; Schwaiger, Zimmer, 2001), viimastel aastatel isegi 7,9 Gt aastas (Heimann, 2007).
Siiski on niteks 3,7 miljardi tonni atmosfrse ssiniku sidumiseks vaja rajada 528 miljonit hektarit kiirekasvulisi troopilisi metsakultuure (kmnekordne Hispaania metsade pindala) vi 1682 miljonit hektarit uusi boreaalseid metsi (kahekordne Brasiilia pindala). Kui niteks Inglismaal rajataks ks miljon hektarit uut metsa, suudaks see siduda vaid 1% kohalikust antropogeensest ssinikuheitest. USA-s tuleks kasvumudelite jrgi panna kasvama veel niteks 192 miljonit hektarit ebatsuugapuistuid, et siduda ja talletada inimtekkelise ssinikuheitena hku paisatavat ssinikku (Kruch, 1993).
Nii suuri vabu pindasid metsastamiseks pole ilmselt olemas. htlasi peab pidama silmas, et kui rakendada metsastamisprogramme sellises mahus, tingiks see ilmselt konflikte teiste maakasutusviisidega, svendaks veelgi haritava pllumaa puudust. Mistagi tuleks seda laadi investeeringuid toetada rahvusvaheliste meetmetega. Kui metsa uuendataks senises tempos, tasakaalustaks see jrgmise 40 aasta jooksul aga alla 10% ndsest CO2 heitest (Cielsa, 1995).
Seega on mis tahes metsakasvatusmahtude abil vimatu siduda ssinikku koguses, mis tagaks kogu antropogeense ssinikuemissiooni tasakaalustamise. Philiselt tuleb siiski loota fossiilsete energiakandjate tarvituse piirangutele. Niteks Euroopa Liidu kliima- ja energiameetmete (2008) kohaselt ongi seatud siht vhendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heidet 20% vrreldes 2005. aastaga.
Kopenhaageni kliimakonverentsil juti jreldusele, et inimtegevusest tingitud kliimamuutus on hdavajalik hoida 2 C piirides. Kokkuleppe jrgi on arengumaadele lubatud 30 miljardit dollarit, et rahastada jrgmise kolme aasta jooksul kliimapoliitikat, sellest 10,6 miljardit tuleb Euroopa Liidult. iguslikult siduva lepinguni ptakse juda tnavuse aasta jooksul. Sihiks on seatud, et 2020. aastaks suureneks selline abi 100 miljardi dollarini aastas. Hulk eksperte on osaliste erihuvide tttu siiski pessimistlikud ega usu, et lhitulevikus nnestub slmida siduv kliimaleping.
Seega: peamine metsanduslik abinu, mis aitaks piirata kasvuhoonegaaside heidet ja peatada vimalikke kliimamuutusi, on peatada metsade hvitamine ja maakasutuse muutused troopilistes maades; veel parem oleks aga metsade ulatuslik taastamine nii vihmametsade kui kuivade troopiliste heitlehiste metsade piirkonnas. Kindlasti tuleks piirata hiiglaslike maastikutulekahjude ulatust, eesktt Aafrikas. Euroopa Liidu ja liikmesriikide ning eriti Phjamaade metsasektori pingutused suurendada oma metsade pindala ja tootlikkust ning arendada viksema ssinikuheitega majandust tervikuna on kahtlemata vrtuslikud ja kogu maailmas teedrajavad, kuid reaalseid mahte ja vimalusi arvestades pole need meetmed kuigi mjusad. Arenenud riikide peamine roll on siiski suunata arengumaades toimuvat ja vimaluse korral aidata kaasa nende riikide leminekule viksema ssinikuheitega majandusele.
Euroopa komisjoni valge raamat Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik sisaldab EL ldisi seisukohti kliimamuutuse arvestamisel ning lesannet hinnata vimalikku kliimamuutuste mju.
Kik riigid peavad thustama oma arvepidamist ssinikuheite le ning kigiti analsima sellega seotut. Maakasutuse muutuse ja metsandustegevusega seotud kasvuhoonegaaside heite ja ssiniku sidumise inventeerimise valdkonna nimetuseks on kujunenud LULUCF (Land use, land-use change and forestry). RO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) artiklid 4 ja 12 ning Kyto protokolli artikkel 7 seavad konventsiooni riikidele kohustuseks koostada ja avaldada kasvuhoonegaaside inventuuriandmeid. Heitkoguste inventuuri tarvis tuleb esitada andmed pindalade ning biomassi kao kohta metsamaa muutumisel teisteks maakategooriateks. See eeldab statistilise metsade inventeerimise ja metsaseire arendamist ning lisanitajate tarvituselevttu.
Selleks, et lahendada selle valdkonna probleeme, on hakanud tle ssinikubrs ning rakendatud vi plaanis ellu viia hulganisti abinusid, nagu ETS (Emissions Trading Schemes) vi CDM (Clean Development Mechanisms) vahendid. Samal eesmrgil on teinud mitu otseselt metsanduslikku algatust Maailmapank, luues fondi World Bank BioCarbon Fund finantsmahuga 0,09 miljardit USD ja Maailmapanga, Greenpeacei ja WWF-i hismeetme Forest Carbon Partnership Facility finantsmahuga 0,4 miljardit USD. RO on loonud programmi UN REDD (REDD reduction emissions from deforestation and degradation) finantsmahuga 0,05 miljardit USD, mida administreerib UNDP. Nimetatud abinud on loodud otseselt metsade hvitamise ja maakasutuse muutuste vhendamiseks. Samuti on rakendunud mitmed finantsskeemid ja projektid kossteemsete teenuste (Payments for Ecosystem Services) ning metsade suurema ssinikusidumise saavutamiseks (Forestry Carbon Sink Projects).
Kokku on metsade hvitamise ja maakasutuse muutuste vhendamiseks ainuksi 25% vrra vajalike finantsvahendite mahuks hinnatud 4 kuni 7 miljardit USD aastas, s.o. 2237 miljardit USD aastani 2015 (The Little Climate ..., 2009).
Lpuks tahaks meenutada hte viimasel metsanduse maailmakongressil Buenos Aireses klanud juhtmtet: Prake metsanduse vimaliku kliimamuutusega seotud riskid metsanduse vimalusteks!

Kirjandus
Brand, D. 2000. The Combined Challenge of Forestry and Terrestral Carbon Management. Forests and Society: The Role of Research. XXI IUFRO World Congress, Kuala Lumpur, Vol. 1: 558563.
Burley, J., Ebeling, J., Costa, P. M. 2008. Carbon Sequestration as a Forestry Opportunity in a Changing Climate. Forestry and Climate Change. 3137.
Cielsa, W. M. 1995. Climate change, forests and forest management. FAO Forestry Paper, 126.
Dixon, R. K. et al. 1994. Carbon pools and flux of global forest ecosystems. Science, 263: 185190.
Fischer, A. 2007. Climate change in terrestral ecosystems.
Heimann, M. 2008. Present and Future Carbon Sources and Sinks. Forestry and Climate Change.
Houghton, J. T. et al. 2001. Climate Change: the Scientific Basis. Cambridge.
IPCC. Climate Change 2007. The Physical Science Basis: Summary for Policymakers. World Meteorological Organization. Geneva.
Kauppi, P. E. 2003. New, Low Estimate for Carbon Stock in Global Forest Vegetation Based on Inventory Data. Silva Fennica, 37, 4: 451457.
Kirschbaum, Miko U. F. 2001. The Role of Forests in the Global Carbon Cykle. Criteria and Indicators for Sustainable Forest Management. CAB International: 311337.
Kruch, N. 1993. Potential impacts of a Climate Change on Forest Ecosystems. In: European Journal of Forest Pathology, 23: 2850.
Pearson, P. N., Palmer, M. R. 2000. Atmospheric carbon dioxide concentrations over the past 60 million years. Nature, 406: 695699.
Schwaiger, H., Zimmer, B. 2001. A comparison of fuel consumption and greenhouse gas emissions from forest operations in Europe. Energy, Carbon and Other Material Flows in the Life Cycle Assessment of Forestry and Forest Products. EFI Discussion Paper 10: 3353.
Sedjo, A.R. 2010. Adaptation of Forests to Climate Change. WB Discussion Paper, 51.
State of Europes Forests, 2007. The MCPFE Report on Sustainable Forest Management in Europe.
The European Environment. State and Outlook 2005. EEA, Copenhagen.
The Little Climate Finance Book, GCP, 2009: 174.
Vahanen, T. 2009. Introduction to REDD. Forests and the Climate Change at the XIII World Forestry Congress. Buenos Aires: 41.
http://www.horisont.ee/node/31.
http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel728_710.html



Kalle Karoles, metsateadlane

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet