RMK koostab lähiaastatel metskondade kaupa pikaajalised metsa majandamise kavad. Mida selline kava kirjeldab? Mille poolest
erineb see traditsioonilisest metsamajanduskavast?

Metsamajanduskava sobib lühemaks perioodiks
Metsamajanduskava on mitmele metsameeste põlvkonnale olnud selgepiiriline ja kindla sisuga dokument, mille määravus ja kohustuslikkus on aja jooksul küll mõnevõrra muutunud. Meenutagem, kuidas see tavapäraselt käis. Kõigepealt tehti metsakorralduse välitööd, aasta hiljem valmisid paksud raamatud uuendatud takseerkirjelduste ja majanduskavadega järgmiseks kümneks nn. revisjoniperioodi aastaks. Kümne aasta möödudes kordus kõik taas.
NB! Tabelid leiate trükiväljaandest!

Ka praeguse metsaseaduse järgi on üks metsa korraldamise eesmärke kavandada inventeerimisandmete alusel pikaajalist metsamajanduslikku tegevust. Metsamajanduskava sisu kirjeldus ja vorminõuded on toodud metsa korraldamise juhendis. Metsamajanduskava keskendub endiselt klassikalisele metsamajandusele: takseerkirjeldused eraldiste tasemel, metsaressursi iseloomustus, metsakasvatustööde ja raiete mahud. Juhend fikseerib, et metsamajanduskava võib olla paberkandjal või esitatud digitaalse andmekoguna. Digitaalkava esitusvariandi võimalusest lähtub ka riigimetsa majandaja RMK. Metsamajanduskava oma eri osadega muutub pidevalt, sest lisandub metsamaad ja kehtestatakse uusi piiranguid.
Kiirete muutuste tõttu on kunagine traditsiooniline metsade inventeerimismeetod, kus inventeeriti alati revisjoniperioodi järel, asendunud nn. pideva metsakorraldusega. RMK metsakorraldustalitus inventeeris 2009. aastal 111 000 hektarit metsamaad. Sellest mahust 5700 hektarit hõlmasid kildudena laiali asetsevad, RMK-le liidetud nn. reformimata metsamaad.
Järgnevalt analüüsin põhjusi, miks on RMK teinud otsuse, et traditsioonilise ja praegusajal kiirelt muutuva metsamajanduskava kõrvale on vaja pikaajalisemat ja laiemat vaadet tulevikku.

Metsa majandamise kava – metsakasutus laiemal skaalal
RMK koostab kahe aasta jooksul seitsmeteistkümnele metskonnale pikaajalise metsa majandamise kava, mis seab sihid kümneks aastaks. Kuna üldjuhul kattuvad metskondade piirid praeguste maakondade piiridega, siis annab kava ülevaate nüüdsetest ja tuleviku võimalustest maakonna tasemel.
Oleme selles valdkonnas aastate jooksul tehtuga käinud tutvumas naabrite juures Soome metsavalitsuses. Soomlased nimetavad sellist kava väga praktilise nimega – loodusressursside kasutamise üldplaneering. Kuigi ka selles planeeringus on metsamajandus ja raiemahud kesksel kohal, kavandatakse tulevikku ka näiteks riigimetsamaal looduskaitse korraldamiseks ja isegi maaainese kaevandamiseks. Needki teemad on riigimetsamaal metsavalitsuse juhtida.
RMK jääb metsa majandamiskavade puhul teemade juurde, mis on antud meile hallata põhimäärusega. Kava fikseerib maade ja metsavarude hetkeseisundi. Võetakse kokku möödunud viie aasta metsakasvatustööd ja raied. Analüüsitakse metsanduse infrastruktuuri (metsakuivendussüsteemid ja -teed) olemit ja kvaliteeti. Samuti on kirjas metsamaa senine rekreatiivne (puhke- ja jahimajanduslik) kasutus. Kava järgmises osas on esile toodud metsakasutust reguleerivate (piiravate) kitsenduste olem ja mõju. Ühtlasi esitatakse pikema perioodi prognoos ja puidukasutuse mahu võimalikud alternatiivid ning hinnatakse metsakasvatus- ja -parandustööde pikaajalise mahu vajadust. Muu hulgas pannakse hinnanguliselt kirja, mil moel ja kui suures mahus võib metsamaad kasutada puhkeotstarbel ning muus tegevuses. Eraldi osas on vaatluse all metsa majandamise kava avalikustamise kulg. Kava viimane osa käsitleb huvirühmade ettepanekute ja kava koostajate lõpliku valikuna tegevuskavasid järgmise kümne aasta kohta.
Illustreerin siinset kirjutist mõnede RMK Pärnumaa metskonna metsamaa kohta käivate näidetega. Tabelis (vt. trükiväljaandest)ning joonistel 1 ja 2 on toodud maa- ja metsaressurssi käsitlevad põhinäitajad.

Riigimetsamaade olem suureneb lähiaastatel
Maa on kõige alus. Metsa majandamise seisukohalt on esmatähtis teada, milline on maade olem praegu ja milliseks võib see kujuneda kümne aasta jooksul.
Teist aastakümmet kestev maareform on jõudnud otsustavasse järku: see keeruline ja aeganõudev reform tuleb viimaks ometi lõpetada. Riigi maa-amet pakkus eelmise aasta algul RMK-le riigimetsamaaga liitmiseks 14 maakonnast kokku 2800 maatükki ligikaudu 70 000-hektarise pindalaga. RMK ülesanne on need lisanduvad maad maakatastrisse kanda, mets inventeerida ja alles siis saab hakata seda majandama. Tänavuse aasta algul tehtud kokkuvõtted näitasid, et 2009. aasta jooksul kandis RMK maa-ameti ettepaneku alusel katastrisse 22 500 hektarit maad.
Kokku suurenes 2009. aastal RMK maade olem 40 000 hektarit, lisaks RMK vormistatutele andsid katastriüksusi üle maa-amet ja tegevust alustanud keskkonnaamet. Möödunud aasta sügisel võttis maa-amet kokku eri ministeeriumide taotlused reformimata maa kohta. RMK tervikuna taotles selle käigus 10 100 maatükki. Pärnumaal on lähiaastate perspektiiv suurendada riigimetsamaa pindala umbes 10 000 hektari võrra. Paari-kolme aasta jooksul, kui lõpeb maa-ameti elluviidav reformimata maa müük, selgub ilmselt lõplikult, millised on riigimetsa võimalused maid liita ja majandada võtta.

Metsamaa kasutamise piirangud
Metsa majandades tuleb võtta arvesse rohkeid piiranguid. Kõige enam on metsa majandamist mõjutanud või edasise kasutuse üldse välistanud looduskaitsepiirangud. Mõned mõtlemapanevad faktid. RMK-s on rangelt kaitstavate metsade pind üha suurenenud, seda näitab ilmekalt kaitsealuste hektarite osakaal metsamaa pindalast: 1999. aasta oli see 75 000 hektarit ehk 9,2%; 2003. aastal 112 500 hektarit ehk 13,8%; mullu aga 134 200 hektarit ehk 16,5%. Seega on rangelt kaitstavaid metsi ulatuslikult lisandunud.
Metsamehena ja kodanikuna mõistan riigimetsade tähtsat rolli metsade ja üldse looduse hoius ning teatud piirini lepin sellega tingimusteta. Samas näen selgelt, et mõistlik piir on ületatud: range kaitse on kohati muutunud hasardiks ning eesmärgiks omaette.
Teine näide on 2009. aastast. RMK analüüsis ja esitas aasta jooksul seisukohad 30 kaitseala kaitse-eeskirja eelnõu uuendamise kohta. Analüüsinud tõsiselt kaitsekorra muutusi, avaldasime kindlat veendumust, et kuidagi ei saa pidada põhjendatuks otsust muuta umbes 3500 hektarit seniste piiranguvööndite maad sihtkaitsevööndiks. Sellega suureneks oluliselt piirangute maht.
Pikaajalisse metsa majandamise kavasse lisab RMK majandusliku ja sotsiaalse mõju analüüsi, milles tuuakse välja kava koostamise ajal teada olevate, projekti staatuses looduskaitsepiirangute võimalik mõju. Hindame, kui palju tulu jääb lisapiirangute tõttu saamata, kui puidukasutus lõpetatakse. Anname hinnangu, millises mahus vähenevad riigile ja kohalikule omavalitsusele makstavad maksud. Peame väga oluliseks hinnata ka piirangutega kaasnevat tööhõive kadu metsamajanduses.
Nagu selgub tabelist ja jooniselt 3, on Pärnumaa metskonnas kaitse all rohkem metsamaad (piirangutega mets 22%, rangelt kaitstav mets 18%) kui RMK vastavad keskmised näitajad (piirangutega mets 21%, rangelt kaitstav mets 16,5%).

Metsamaa kasutajate eri huvid
Huvi riigimetsamaa kasutamise vastu on aasta-aastalt kasvanud. Meie rahvastiku arvu ja asustustihedust arvestades ei suurene kasutussoovid ilmselt ülemäära, kuid järgneva kümnendi jooksul see huvi ilmselt ei vaibu. 2010. aasta 1. jaanuari seisuga on lepingute alusel välja renditud 1570 hektarit riigimetsamaad põllumajandus- ja puhketegevuseks. Eelmise aasta jooksul sõlmiti 75 kokkulepet, mille järgi püstitatakse riigimetsamaale tehnovõrke või rajatisi (mastid, liinid, trassid jms.). Lisandub väga eripalgeline ja lühiajalisem huvi kasutada riigimetsamaad näiteks sõiduks ATV-ga, mootorsaanidega või maastikuratastega jms.
Metsa majandamise kavaga määrab RMK kindlaks ka enese põhisihid: mida on tulevikus vaja teha, et metsi paremini kasutada puhkealana või kuidas laiendada loodusturismi. Samas viidatakse metsaosadele, kus on võimalik metsamaad välja rentida. Kõike seda saab muidugi teha nii, et arvesse on võetud meie põhitegevuse – metsakasvatuse jätkumine.

Puidukasutuse tulevikuprognoos Pärnumaa metskonna näitel
Järgnevate kümnendite puidukasutuse mahu prognoos, teised variandid ja valikud on tulevikus metsa majandamise kava keskne osa. Joonised 4 ja 5 iseloomustavad Pärnumaa metskonna näitel sealsete majandatavate männikute vanuselist jaotust ja sellest tulenevaid männi arvestuslangi võimalusi. Männikute ebaühtlane vanuseline koosseis peegeldub otseselt arvestuslangi alternatiivsetes võimalustes. Kõik joonisel toodud arvestuslangi võimalused on praegu kehtivate metsanduslike õigusaktide järgi teostatavad. Valida tuleb variant, mis võimaldab järgnevate aastakümnete jooksul kasutada männikuid kõige ühtlasemalt.
Samas tuleb pidada silmas, et küpsete puistute kasutus üleliia pika ajavahemiku vältel ei põhjustaks halvenevat puidukvaliteeti ega teeks majanduslikku kahju. RMK on arvestuslangi valikul järginud mõõdukalt konservatiivset joont (vt. joonisel(trükiväljaandes) keskmist joont: 2021. aastal korrigeeritud valitud lank) ja jätkab seda ka tulevikus.

Huvirühmade arvamus on tähtis
Huvigruppide määrtlemine, neile võimaluste ja valikute tutvustamine on sellisel tasemel kavade puhul uudne, aga samas möödapääsmatu ja tuleneb ühiskonna arengust. Iga üksikinimesega ei suudeta läbi rääkida, kuid mingil tasemel organiseerunud huvigruppideni maakonnas või piirkonnas jõuame kindlasti ning ootame neilt ka arvamusi ja ettepanekuid.
Keeruline on olnud korraldada metsamajandustegevust Tallinna lähiümbruses. Inimesed on kaotanud ajaloolise sideme maa ja metsaga. Inimese loodud metsa eluringi loomulikusse etapisse – raiesse – suhtutakse kohati väga taunivalt. Aga Võrus ja Valgas, isegi Tartus ja maapiirkondades tervikuna pole selline suhtumine siiski valdav. Mets ja puu on seal olnud tööandja. Majandatava metsa kõrval elades näeb inimene, kuidas lageraie järel sirgub uus puu, noorendik ja lõpuks uus mets – miski metsas ei lõpe. Loodame metsa majandamise kava avalikustamisega ja metsa majandamise teemal sõna võttes ka neid hirme hajutada.