4/2010



ajalugu
Andres Mathiesen dendroloogina

Tnavu 1. detsembril mdus 120 aastat Eesti dendroloogia isaks tituleeritud mehe snnist. Vaatluse all on tema elukik ja -t, ennekike tegevus dendroloogina.

Elukik
Tnavu titus 120 aastat he silmapaistvama eesti metsateadlase Andres Mathieseni snnist. Tema nimega on lahutamatult seotud metsanduskrghariduse rajamine ja metsandusliku uurimist algus Eestis. rmiselt laiahaardelise teadlasena avaldas ta trkisnas arvamust peaaegu kigi metsateaduse valdkondade kohta: leidub metsanduse ajalugu, metsapoliitikat, -korraldust, -takseerimist, -kasvatust ja -kaitset ning metsakasutust ksitlevaid kirjutisi. ks professor Mathieseni lemmikalasid oli dendroloogia, millele ta phendas suure osa oma teaduslik-praktilisest tegevusest.

Andres Mathiesen sndis 1. detsembril 1890. aastal Prnumaal Sindis sealse kalevivabriku postimehe pojana. ldhariduse omandas ta kohalikus ministeeriumikoolis ja Prnu gmnaasiumis. Aastail 19111915 ppis Andres Mathiesen Peterburi metsainstituudis, mille lpetas metsateadlase esimese jrgu diplomiga. Ta vttis insenerive ohvitserina osa Esimesest maailma sjast, olles mitmel juhtival ametikohal Phjarinde tagalateenistuses. Prast sjavest vabanemist 1918. aasta veebruaris ttas Andres Mathiesen lhemat aega abimetsalema ja metsalemana Prnumaal ning maakonna metsalemana Lnemaal, 1920. aasta veebruaris mrati ta Metsade Peavalitsuse lema abiks. Sama aasta 10. mrtsil kinnitas Tartu likooli ajutine nukogu pllumajandusteaduskonna kogu 30. jaanuari otsuse valida Andres Mathiesen metsaasjanduse ja geodeesia petajaks, seega tulevase metsaosakonna esimeseks ppejuks. ppetd alustas A. Mathiesen 16. augustil geodeesia praktiliste tdega. Sellest ajast kuni 1944. aasta sgiseni oli ta vikeste vahedega seotud ppetga metsaosakonnas. Doktorit kaitses Andres Mathiesen 1928. aasta novembris ja 11. veebruaril 1929 kinnitati ta Tartu likooli korraliseks professoriks. likoolis ttamise ajal oli Andres Mathiesen vrdlemisi koormatud administratiivse ja hiskondliku tga. Aastail 19281937 oli ta pllumajandusteaduskonna dekaan. 19211944 oli Mathiesen htlasi ppemetskonna juhataja, aastail 19241937 loodusuurijate seltsi looduskaitsesektsiooni esimees ja 19321937 Riigi Metsatstuse nukogu esimees. Aastail 19411943 tuli tal olla likooli prorektor ja rektori asetitja. 1944. aasta sgisel siirdus A. Mathiesen Rootsi, kus ttas Rootsi kuninglikus metsalikoolis ja hiljem puidu-uurimise instituudis. 19491951 ttas Anres Mathiesen Lady Davise fondi stipendiaadina Kanadas Toronto likooli juures. Nii Rootsis kui ka Kanadas jtkas ta teadustegevust, avaldas mitu teadusartiklit. Andres Mathiesen suri 3. mail 1955, tema prm puhkab Stockholmi Metsakalmistul. DenDroloogiategevus 1920. aastatel Hoolimata suurest haldust koormusest suutis Andres Mathiesen avaldada rohkesti teadustid metsanduse kohta. Olles metsakorralduse kabineti juhataja, vttis ta dendroloogia selle kabineti ppekavasse. Et sel ajal polnud eestikeelset ppekirjandust dendroloogia kohta, asuti kohe neid trkiseid koostama. Juba 1921. aastal avaldati mimeograafil paljundatuna A. Mathieseni ja K. Werbergi (alates 1936 Veermets) koostatud Puude ja psaste mraja lehtede jrele. Jrgmisel aastal ilmus samadelt autoritelt Puude ja psaste mraja pungade ja vlistunnuste jrele. Rhm Eesti metsamehi kis 1925. aasta suvel Soomes, kus tutvuti peamiselt metsanduskatsejaamade tga. Soome Metsade Peavalitsuse juhataja A. Cajander andis klalistele levaate Soomes tehtud vrpuuliikide aklimatiseerimise katsetest. Andres Mathiesen tutvus seal ka Mustila arboreetumi omaniku Aksel Tigerstedtiga, kes andis levaate asjaomastest katsetdest Mustilas. Aastail 19251926 viibis Andres Mathiesen Rockefelleri fondi stipendiaadina vlismaal, kus ttas muu hulgas Mariabrunne ja Tharandti dendroloogiaaias ning Mncheni ja Berliini botaanikaaias. Nendes uurimisasutustes tiendas ta oma teadmisi dendroloogiast, kogus herbaarmaterjali metsaosakonna jaoks ning slmis sidemeid seemnete hankimiseks. V Eesti metsateadlaste peval 1927. aastal esines Andres Mathiesen referaadiga Austria metsandusest. Muude andmete krval esitas ta selles rohkesti informatsiooni nii Austrias kasvavate kohalike kui ka vrpuuliikide kohta. Nii on ta mrkinud, et Austrias laialt levinud must mnd (Pinus nigra) viks edukalt kasvada ka Eestis paemuldadel, kui nnestuks saada klmakindlamate vormide seemet. Tartu likooli Metsaosakonna Toimetuste sarjas ilmus 1927. aastal Andres Mathieseni raamat likooli ppemetskond. Selles trkises on vrdlemisi phjalikult kirjeldatud enne ppemetskonna loomist Jrvseljal (Kastre- Peravallas) rajatud metsakultuure, sealhulgas vrpuukultuure. Hariliku kuuse ja mnni krval oli seal 19. sajandi lpukmnendil kultiveeritud harilikku tamme, euroopa ja siberi lehist (Larix decidua ja L. sibirica), euroopa ja siberi nulgu (Abies alba ja A. sibirica), kanada ja siberi kuuske (Picea glauca ja P. obovata), valget mndi (Pinus strobus) ja musta mndi ning alpi seedermndi (P. cembra). Lehtpuudest oli sel ajal kultiveeritud harilikku pki (Fagus sylvatica) ja harilikku valgepki (Carpinus betulus). ppemetskonna katsetde plaanis oli algusest peale kirjas vrpuuliikide aklimatiseerimise uuringud. Andres Mathiesen oli seisukohal, et vrpuukultuure rajades tuleb vimaluste piires kasutada kohapeal varutud seemet. Koguteos DenDroloogia, phjaliKem terviKliK DenDroloogiaKsiraamat tnini 1934. aastal ilmus Andres Mathieseni sulest kapitaalne koguteos Dendroloogia, mille alapealkiri on Puuteaduse ksiraamat metsateadlastele, aednikkudele ja loodusespradele. Ksitletavate liikide arvult (ligi 3000 liiki ja vormi) on see raamat jnud senini kige phjalikumaks eestikeelseks dendroloogiaksiraamatuks. Teos sisaldab 783 leheklge teksti, 389 joonist ja 5 areaalikaarti. Raamatu alguses on toodud loend 116 thtsama dendroloogiateose kohta (philiselt saksa, vene ja eesti keeles, mned trkised on ka soome, inglise, prantsuse, rootsi ja lti keeles). Samasse on paigutatud ka puunimetusi ksitlenud thtsamate autorite nimestik (kokku 158). Liike kirjeldades on suuresti lhtutud autori isiklikest thelepanekutest, mis tehtud nii Eestis kui vlismaal. Raamatu lpus on esitatud juhendid puude ja psaste kasvatamise ning hooldamise kohta. ksiti on lisatud loetelu neist ilupuudest ja -psastest, mis sobivad Eestis kasvatamiseks. Sinna on paigutatud ka thtsamate puittaimeperekondade (kokku 185 nimetust) ladina-, eesti-, saksa-, prantsus-, inglis- ja venekeelsed nimetused ning raamatus leiduvate ladinakeelsete nimetuste register. Andres Mathieseni Dendroloogia kohta avaldati selle ilmumise jrel mitu kiitvat arvustust ajakirjades Eesti Loodus, Loodusevaatleja ja Eesti Mets. Professor Schreiber Viini likoolist olevat teinud autorile ettepaneku tlkida raamat saksa keelde, et see siis Viinis vlja anda. Ajapuuduse tttu olevat Andres Mathiesen sellest ettepanekust loobunud. muuD DenDroloogiaKirjutiseD 1930. aastatel 1936. aasta detsembris pidas Andres Mathiesen Riia likooli pllumajandusteaduskonnas ettekande Vrpuuliikide kasvatamise katsetest Eestis. Jrgmisel aastal avaldati see ettekanne ltikeelses tlkes Lti metsanduslike tde XV kogumikus. Autor andis levaate vrpuuliikide kasvatamise katsetest Eestis. Kokkuvttes on mrgitud, et eksoote pole otstarbekas kasvatada metsapuudena, sest kohalikud puuliigid on parema kasvuga. Vrpuuliigid on thtsad esteetilisel eesmrgil, samuti eksootide mnede eriomaduste tttu. Halli mndi (P. banksiana) ei tasu niteks Eestis kultiveerida Ajakirjas Eesti Mets ilmus 1938. aastal Andres Mathieseni pikem kirjutis Selektsiooni ksimus metsakasvatustde teostamisel. Autori hinnangul pole Eestis vrpuuliike kultiveerides ldjuhul vimalik metsade tootlikkust suurendada. Vrpuudest oleks meldav metsas kasvatada vaid lehise ja papli (Populus sp.) liike ning seda ksnes parematel kasvukohtadel. Philine viis parandada metsade tootlikkust on kohalike puuliikide selektsioon. Lehise kohta on Mathiesen mrkinud, et vga kiire kasvuga on euroopa ja jaapani lehise hbriid (L. x eurolepis). Noores eas on judsa kasvuga ka kuriili lehis (L. kurilensis). Et see lehiseliik kannab juba vga noorelt kbisid, avaldas Mathiesen arvamust, et vanemas eas vib kuriili lehis nii siberi kui ka euroopa lehisest kasvus maha jda. Ajakirjas Agronoomia ilmus 1938. aastal Andres Mathieseni kirjutis Paplid ja nende kasvatamine. Kiirekasvulisi papleid pidas ta sobivateks liikideks talumetsades, kust saadakse puitu majapidamise tarbeks. Artiklis on vaatluse all paplite bioloogia ja nende kultiveerimine, htlasi on antud levaade thtsamatest papliliikidest Eestis. 1938. aasta suvisel ppevaheajal tutvus Andres Mathiesen Ltimaal Bukulti metsandusliku katsejaama puukooliga, Kopenhaageni botaanikaaia, Taani likooli metsaosakonna Karlslundi arboreetumi ja Korniku arboreetumiga Poolas. XV Eesti metsateadlaste peval 1938. aasta mrtsikuus pidas Andres Mathiesen ettekande Jahinduse ja metsanduse vahekordadest, mis jrgmisel aastal ilmus kogumikus Eesti Metsanduse Aastaraamat IX. Autor analsib metsloomade tekitatud vigastusi metsapuudel, kusjuures peathelepanu on pratud vrpuuliikidele. Suurte kahjustuste korral pidas Andres Mathiesen ainsaks lahenduseks tunduvalt vhendada metskitsede arvukust. Rohkesti dendroloogiaartikleid ilmus Andres Mathieseni sulest 1939. ja 1940. aastal ajakirjades Eesti Mets, Aed ja Agronoomia. Ta on kirjutanud elavpostidest ja elavtarade rajamisest, puude ja psaste klmakahjustustest, lehtede varisemisest ning sgisesest puude ja psaste vrvirohkusest, klmakahjustatud puude hooldamisest jne. Nii mneski kirjutises on ta jaganud praktilisi nuandeid, kuidas kasvatada puid ja psaid. Tegevus dendroloogi-prakTikuna Andres Mathieseni suureks teeneks tuleb pidada vrpuuliikide levitamist Eestis. Jrvselja taimeaiad olid liikide arvu poolest mrksa mitmekesisemad kui Eesti teised aiarid. Seejuures mdi Jrvseljalt istutusmaterjali tunduvalt odavamalt kui tolleaegsetes eraaiarides. Istikute mgihinna mramisel arvestati, et see kataks seemnetele ja taimede kasvatamisele tehtud kulutused. Sjaeelsetel aastatel Jrvselja taimeaedadest levitatud ilupuude ja psaste liikide ning vormide hulk ulatus 400ni. Nende hulgas oli sna palju haruldasi vrpuuliike, mida polnud vimalik saada teistest aiaridest. Andres Mathieseni juhendusel hakati 1923. aastal rajama Raadi dendroloogiaaeda. Enne 1939/1940. aasta klma talve kasvas seal le 500 liigi ja vormi puid ning psaid. Kuusnmme bioloogiajaamas Saaremaal rajati samuti taimeaed, kus hakati kasvatama suhteliselt klmarnade liikide istikuid. Samuti pidi Kuusnmme aednikmetsavaht koguma Saaremaalt vrpuuliikide seemet Jrvselja taimeaedade jaoks. Andres Mathiesen hankis ise ka vrpuuliikide seemneid. Arhiivis on hoiul ulatuslik kirjavahetus mitmesuguste puu ja psaseemnete tellimise kohta. Isikliku tutvuse tttu sai A. Mathiesen paljude vrpuuliikide seemet Mustila arboreetumi omanikult A. Tigerstedtilt. Andres Mathiesen hindas vriliselt neid mehi, kes olid Eestis varem tegelnud dendroloogilise uurimistga. Kui 1929. aastal otsustati krahv Friedrich Berg valida Tartu likooli audoktoriks, esitas Andres Mathiesen kui tolleaegne pllumajandusteaduskonna dekaan tema kohta iseloomustuse. Muude tunnustust vrivate tegude krval oli selles mrgitud, et ei saa vaikides mda minna Fr. Bergi teenetest metsakasvatuse alal, iseranis thelepanuvrsed on pajusortide kasvatus ja edurikkad katsed aklimatiseerida vramaa puid. Andres Mathiesen oli rahvusvaheliselt tunnustatud dendroloog, kelle seisukohti arvestati. Tema enda 1941. aastal koostatud teadustde nimekirjas on mrgitud, et Eesti metsahingute liidule on saadetud avaldamiseks 80lehekljeline Dendroloogia ksikiri, mis on ette nhtud pllutkeskkoolidele pikuks. Peatselt algava sja tttu ji raamat ilmumata. dendroloogiakirjuTised emigraTsioonis Andres Mathieseni dendroloogiategevus jtkus ka emigratsioonis. 1949. aastal avaldati ajakirjas Eesti Metsamees Eksiilis tema pikem kirjutis Alaska ning Alaska metsad, kus on phjalikult iseloomustatud ka seal kasvavaid puuliike. Sama ajakirja veergudel on ksitletud Ontario provintsi metsi ja sealseid puuliike. Mned aastad hiljem ilmus samas ajakirjas tema artikkel puulehtede varisemise ajast Bergianska botaanikaaias ning metsanduslikooli pargis. Juba prast Andres Mathieseni surma llitati 1960. aastal kogumikus Eesti Teadusliku Seltsi Aastaraamat III tema kirjutis Estonian trees and shrubs. Selles on lhidalt iseloomustatud Eestis kasvavaid puid ja psaid, kaasa arvatud poolpsad. Andres Mathieseni suuri teeneid metsanduse arendajana hinnati krgelt juba tema eluajal. Ta oli valitud akadeemilise metsaseltsi (1932), Soome metsaseltsi (1934), Lti metsaseltsi (1936) ja Leedu metsaseltsi (1938) auliikmeks. Professor Andres Mathiesen oli 20. sajandi algupoolel kahtlemata Eesti silmapaistvaim dendroloog ning meie dendroloogiateaduse alusepanija.



Heino Kasesalu, metsandusloolane

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet